90 raamatut 90 päevaga. Stanisław Lem, "Solaris" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tarkovski
Tarkovski "Solaris"

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Oleme jõudnud 1961. aastasse.

Maailmas kuulutab see aasta ette suuri muutusi. 1. jaanuaril NSV Liidus toimuv rahareform pole võib-olla oluline muutus, kuid meie seas on palju neid, kes kindlasti mäletavad, et kursiga kümme ühele vahetatakse 1961. aastal välja 1947. aasta nn. püstise kujundusega rahatähed. Suurem sündmus leiab aset USAs, kus 20. jaanuaril vannutatakse ametisse Ameerika Ühendriikide 35. president John F. Kennedy.

11. aprillil algab Jeruusalemmas sama aasta detsembris süüdimõistva otsusega lõppev kohtuprotsess sõjaroimar Adolf Eichmanni üle. Aga päev hiljem, 12. aprillil, mõni minut peale kella seitset hommikul siseneb Juri Gagarin kosmoselaeva Vostok 1, et sellest umbes neli tundi hiljem väljuda – sedapuhku juba esimese kosmoses käinud ja sealt naasnud inimesena.

Eestis elavad inimesed Gagarini lennule kaasa – kandes selleks ajaks taskus toona veel nii uusi, alles jaanuaris vahetatud rublasid. Aga muidu ei juhtu meie kandis just palju: asutatakse looduskaitsealasid ning Tallinna Botaanikaaed ja uuritakse välja, et Tallinnas elab 300 tuhat inimest.

Koos algava kosmoseajastuga saab kõikjal üha enam tuult tiibadesse ulmekirjandus. Kui sõdadevahelisel ajal kujutas see žanr endast peamiselt koolipoistele mõeldud põnevusjutte, siis 60ndate alguseks on kogu maailmas võitnud ohtrat tunnustust autorid nagu Arthur C. Clarke, Isaac Asimov või Robert Heinlein. 50ndate kosmosevaimustuse laineharjal muutub teaduslik fantastika populaarseks ka idablokis. Kuigi selle kirjanduse peavool on optimistlik ja utoopiline, mõistavad nutikamad kirjanikud, et inimene jääb alati inimeseks ning enda eest ei põgene ka mitte tähtede vahele.

Juba 50ndatel aastatel kogub Poolas kuulsust juudi juurtega autor Stanisław Lem, kellelt 1961. aastal ilmub romaan "Solaris". Kirjeldades küll inimese katseid mõista olemuslikult teistsugust teadvust, mis ilmutab end romaanis terve planeedi pinda katva amorfse, inimese mõtteid ja tajusid mõjutava massina, räägib Lem 20. sajandi inimesest. Kes soovib, võib siit välja lugeda Teise maailmasõja ja holokausti traumat või näha selles melanhoolset lugu kaotatud armastusest, või hoopis mõtestada "Solarist" totalitarismikriitikana. Kõik võimalused võimalikud – täpselt nagu Solarise nimelise planeedi pinda kattev olevuski võib end avaldada nii mitmel moel ja kujul, et ta kokkuvõtteks teaduslikele mõõtmistele ei allu. Nagu vist inimese vaimgi. Eesti keeles ilmub "Solaris" ühtede kaante vahel Lemi teise sünge ja võimsa romaaniga "Eeden" 1989. aastal Aarne Puu tõlkes. 

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: