Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Nobeli kirjanduspreemia võitis Bob Dylan

{{1476350264000 | amCalendar}}
Foto: AFP/ Scanpix

Rootsi Akadeemia tunnustas tänavu Nobeli kirjanduspreemiaga USA lauljat-laulukirjutajat Bob Dylanit.

Akadeemia selgitas, et 75-aastane Dylan pälvis preemia uue poeetilise väljenduslaadi loomise eest Ameerika laulutraditsioonis.

"Kui me räägime konkreetsest tunnustusest, siis minu jaoks on see tunnustus mitte Dylanile endale, vaid kogu sektorile populaarses muusikas," kommenteeris muusikakriitik ja õppejõud Tõnis Kahu "Aktuaalses kaameras".

Dylan, kodanikunimega Robert Allen Zimmerman, sündis 1941. aastal ning alustas muusikakärjääri 1959. aastal erinevates Minnesota kohvikutes mängides.

Enamik Dylani mõjukamast loomingust pärineb 1960ndatest.

Dylani olulisemaid albumeid: "The Freewheelin' Bob Dylan" (1963), "The Times They Are a-Changin" (1964), "Highway 61 Revisited" (1965), "Blonde On Blonde" (1966), "Blood On The Tracks" (1975), "Oh Mercy" (1989), "Love And Theft" (2001) ja "Modern Times" (2006) - aga muidugi on neid veel kümneid.

Tema märgilised lood nagu "Blowin' in the Wind" (video allpool), "Masters of War", "A Hard Rain's a-Gonna Fall", "The Times They Are a-Changin", "Subterranean Homesick Blues" või "Like a Rolling Stone" kandsid kodanikuühiskonna mässumeelsuse vaimu ning Rootsi Akadeemia liikme Per Wastbergi sõnul on ta suurim elusolev poeet.

Kuigi Dylanit ei loetud spekulatsioonides Jaapani kirjaniku Haruki Murakami, Süüria poeedi Adunise, Keenia kirjaniku Ngugi wa Thiong’i või ameeriklase Philip Rothi kõrval preemia põhipretendentide hulka, valitses Nobeli Akadeemia sekretäri Sara Daniuse ütluse kohaselt otsustajate seas selge üksmeel, vahendas Reuters. Ameeriklane võitis Nobeli kirjanduspreemia viimati aastal 1993, kui pärjatud sai kirjanik Toni Morrison.

Nobeli kirjanduspreemiat peetakse maailma mainekaimaks kirjandusauhinnaks, mida antakse välja alates aastast 1901. Mullu pälvis Nobeli kirjandusauhinna valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevitš, kelle teostest on eesti keeles ilmunud "Pruugitud aeg. Punainimese lõpp" (kirjastus Tänapäev, tõlkija Veronika Einberg) ja "Tšernobõli palve" (Maalehe Raamat, tõlkija Andres Ehin).

Viimastel aastatel on Nobeli preemia väärtus olnud 8 miljonit Rootsi krooni ja nii oli ka sel aastal.

Kihlveokontori Ladbrokes pingerida pakkus tänavu potentsiaalsete laureaatide hulka ka kaht eestlast: Doris Kareva ning Jaan Kaplinski.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: