90 raamatut 90 päevaga. Madis Kõiv, Hando Runnel, "Küüni täitmine" ({{commentsTotal}})

Hein
Hein Autor/allikas: Postimees/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1978

Punaste Brigaadide sissid röövivad Itaalia peaministri Aldo Moro, nõudes kõigi kommunistidest vangide vabastamist. 1. märtsil leiab aset hauarööv. Seekord pole tegemist mõne vaaraoga, vaid lahti on kaevatud Charlie Chaplini haud ja laip koos kirstuga on varastatud. Kaks töötut immigranti soovivad Chaplini laiba eest lunaraha. Päris loll nali, ilmselt isegi Chaplin poleks naernud. Ameerikas jõuab kinolinale romantiline muusikalifilm "Grease". Vietnam ründab Kambodžat. Londonis sünnib esimene katseklaasilaps Louise Brown. Eestis tähistatakse Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Ilmub Jüri Üdi luulekogu "Ma olin Jüri Üdi". Seal on read:
käib kulla ülekuldamine
ei väsi naine mees ei nolk
käib oma aia muldamine
ja naabri aeda lendab solk
mu rahvus eestlane
ja sugu: mees
ma olen sündinud ENSV-s

Ja sel aastal trükib ajakiri Looming ära ka Madis Kõivu ja Hando Runneli näidendi "Küüni täitmine". Kõiv ja Runnel kasutavad pseudonüümi Jaanus Andreus Nooremb.

Ühtpidi on seal kõik eesti kirjanduse austajale tuttav – tegelased on maainimesed, tegevuspaigaks küün, ka tegevus on tuttav – tehakse tööd, täpsemalt pannakse heinu küüni. Pealkiri ütleb seda samuti, kõik oleks justkui selge. Aga midagi on ikkagi teisiti, see ei ole siiski päris realism ega sotsrealism, seal ei täideta viisaastaku plaani, üks mees küll käsutab ja õiendab, et peab tööd tegema, aga mida näidend edasi, seda kahtlasemaks kõik muutub. Keegi kaob heintesse ära, ilmub lõpuks välja, aga kus, mis ilmas ta päriselt käis, me ei tea. Ka see küün ise ja hein, mida sinna pannakse, muutub aina ebamäärasemaks. Tegelikult pole Kõivu puhul mitte midagi selge. Kõige vähem aeg. Kõiv küll kirjutab näidendi alguses, et selle teksti puhul on täidetud nii aja-, koha- kui tegevuseühtsus. Ühelt poolt nii ongi, aga teispidi on see ka nali, sest see, kuidas aeg seal liigub, pole kuidagi ühetine.

Kohe näidendi algul räägitakse ajast, küsitakse, palju kell on, vist on kümme, vist on kümme hommikul. Niisiis tööpäev on alanud, terve päeva hangutakse heinu. Kuid vahepeal liigub see aeg eriti kiiresti, ette ja taha, vahepeal seisab kõik paigal. Ja lõpuks ei lõpegi midagi ära, isegi see näidend. Üks mees jääbki oma monoloogi pidama.

Loen ette lõpuremargi:

Aga see jutt ei lõpe kunagi. Sellel jutul ei ole lõppu nähagi, sest eesriie on ammugi ette vajunud, teater ammugi tühi, aastaid juba tühi ja varemeis, varemeil ehk kasekesedki kasvamas, võibolla metski selle koha peal, võib-olla metski saanud kivisöeks, naftaks, nende lademete kohale ehitatud uus, ajakohane bensiinijaam, teenindamine ööpäev läbi, vaeoautodele talongidega, sõiduautodele ka sularahas. 

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: