Peeter Helme raamatusoovitus. Frances Hardinge - "Valede puu" ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Frances Hardinge - "Valede puu"
Tlk. Pilleke Laarmann. Pegasus, 2016. 381 lk.

Ehk on mõnel raadiokuulajal veel meeles 2010. aastal kirjastuses Draakon ja Kuu ilmunud Frances Hardinge'i raamat "Öökärbse lend“. Originaalis ilmus see briti autori noorteromaan 2006. aastal ning pärjati kirjaniku kodumaal mitme auhinnaga. Raamat oli tore ja salamisi lootsin, et sellele tuleb ka järg, kuid tundub, et Hardinge ujub natuke tänapäeva trendidega vastuvoolu. Mingit järge polnudki kavandatud ning Hardinge ilmselgelt ei olegi sarju vorpiv kirjanik, vaid ta kirjutab eraldiseisvaid romaane.

Nüüd on kirjastus Pegasus andnud Pilleke Laarmanni tõlkes välja Hardinge'i järjekorras seitsmenda romaani, mis ilmus Suurbritannias 2015. aastal ning kuulutati samal aastal ka auväärse Costa kirjandusuhindade jagamisel aasta raamatuks lasteraamatute kategoorias.
Päris lasteraamatuks ei tahaks ma "Valede puud“ aga küll pidada. Pigem ikka noorteraamat. Oma 380 leheküljega on ta esiteks päris tõhus lugemine, mis on pealegi igati tõsiseltvõetav romaan ka sisu ja ülesehituse mõttes. Suurbritannias ilmudes tõsteti muide raamatu puhul esile ka teose ajaloolist tõetruudust ja täpsust 19. sajandi olme kujutamisel.

Sisult on "Valede puu“ fantaasiaga maitsestatud ajalooline mõrvalugu, kus 14-aastane tüdruk nimega Faith ehk eesti keeli Usk peab lahendama oma isa salapärase surma saladuse. Romaani tegevus hargneb millalgi kuninganna Victoria valitsemise ajal. Aastaarvu ei nimetata, aga et osa raamatu tegevusest tiirleb kivististe otsimise ja leidmise ning eelajalooliste elukate ümber, mainitakse sageli Charles Darwini "Liikide tekkimist“, mis ilmus 1859. aasta novembri lõpus. Tegevuskohaks on üks väike saar, mis kangesti meenutab Kanalisaari, kuid on konkreetselt teoses esineval kujul väljamõeldis. See pole aga ka tähtis, sest kõige olulisem raamatus on miljöö. Võibki öelda, et sama palju, kui "Valede puu“ on põnev detektiivilugu, kus lugeja saab koos autoriga teha järeldusi ning liikuda tõe poole, on see ka raamat naiseks kasvava tüdruku ja üleüldse naise rollist meeste valitsetud ühiskonnast. Fookuses on pidev enesekehtestamise võimetus, millega 14-aastane kangelanna peab silmitsi seisma.

Olude nõmeduse sümbol ja rõhutaja on ka Victoria ajastu naise riietus, mis kängitseb Faithi vähest liikumisvabadust võimaldavasse kostüümi ega ole mõeldud kellelegi, kes tahaks elust sama vabalt ja loomulikult osa saada nagu tema meessoost eakaaslased. Raamatu lõppu lisatud autori tänusõnadest leiab ka teose valmimiseks loetud raamatute nimekirja, mille seas on erinevaid Victoria ajastu ajalookäsitlusi, teiste seas ka raamat ajastu riietest ja riietumisest. Seega, olgu "Valede puu“ lugeja noor või vana – autentset mikro- või miljööajaloolist teavet leiab siit raamatust tõesti. Ja paaris ehtsa põnevusega, milles ei puudu ka paras annus fantastikat, on "Valede puu“ tõeliselt haarav raamat. Võib eeldada, et autor on mõelnud seda kirjutades just varateismelistele tüdrukutele, kes võiksid teose peategelasest Faithist ammutada inspiratsiooni ja leida temaga samastumisvõimalusi, aga võin kalestunud vanamehena kinnitada, et raamat toimib ka minusuguse puhul.

 

Toimetaja: Rutt Ernits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: