Peeter Helme raamatusoovitus: "Musta koidiku kuulutajad. Soome fašistide lugu" ({{commentsTotal}})

Soome
Soome Autor/allikas: fotnmc/Creative Commons

Kolme soome ajaloolase sulest ilmus möödunud aastal põhjalik ülevaade soome fašismi ajaloost. Juba tänavu kevadel avaldas kirjastus Argo selle Andres Adamsoni tõlkes ka Eestis. Oula Silvennoise, Marko Tikka ja Aapo Roseliuse raamatu pealkiri on "Musta koidiku kuulutajad. Soome fašistide lugu" ja arvata võib, et paljudele lugejatele jääbki kõrva ainuke võõrsõna pealkirjas – fašistid. Nii et alustuseks peakski vaatlema, mida need ajaloolased ikkagi käsitlevad.

Oula Silvennoinen, Markko Tikka, Aapo Roselius - "Musta koidiku kuulutajad. Soome fašistide lugu"
Tlk. Andres Adamson. Argo, 2017. 429 lk.

Raamatu kaanel on näha musta päikese kujutist – kaheteistkümnest sowilō- ehk sig-ruunist koosnevat ringi, mille kuulsaim kujutis asub endises SSi väljaõppekeskuses Saksamaal Wewelsburgis, kuhu see Himmleri tellimusel põrandasse inkrusteeriti.

Nii et kahtlaselt Saksa värk, aga juba "Musta koidiku kuulutajate" esimeselt leheküljelt saab lugeda, et "Soome fašism ei eksisteerinud kunagi iseseisva, muust Euroopast sõltumatu nähtusena" (lk 9). Niipalju on selge, aga kuidas on lood mõiste endaga? Kas on põhjendatud kasutada seda sedavõrd laetud, sageli lahmivas ja ekslikus tähenduses kasutatud sõna "fašism"? Ilmselt ikkagi on. Autorid ütlesid raamatu eestikeelse tõlke esitlusel, et neid häiribki see, kuidas sõna "fašism" kardetakse üldse kasutada või kasutatakse valesti ning enda raamatus püüavad nad asju veidigi õigemaks seada. Teose esimeselt leheküljelt võib lugeda: "Terminoloogiline segadus on vajutanud oma pitseri nii Soome kui ka rahvusvahelise fašismi uurimisele; selles raamatus püüdleme suurema selguse poole. Me ei tarvita mõisteid äärmusparempoolsus või radikaalne parempoolsus fašismi sünonüümidena; fašismi juured polnud traditsioonilises parempoolsuses, vaid antiliberalismis ja rahvusluses." (lk 9)

Sellega tuleb tõepoolest nõustuda ning tõsi ta on – säärase otsuse langetamisega vabanesid autorid klassifitseerimissundusest, mis on fašismi- ja natsionaalsotsialismiuuringuid üldiselt saatnud.

Teose sisu osas järgivad Silvennoinen, Tikka ja Roselius harjumuspärast skeemi – fašismi juuri otsitakse ja leitakse 19. sajandi lõpust ja Esimesest maailmasõjast. Sealt algab selle enam kui 400-leheküljelise raamatu lugu, et jõuda otsapidi välja meie päevadesse. Põhitähelepanu on pühendatud Soome fašismi hiilgeajale: Vabadussõja Rindemeeste Liidu ning Lapua Liikumise tõusule ja langusele.

Eesti lugejale kõige põnevam on ilmselt raamatu kümnes peatükk "Sinimustal noodil – fašistliku noorsooühenduse tõus ja häving", sest selle üks alapeatükk kannab pealkirja "Eesti rulett". Siin tuleb juttu sinimustade sidemetest Eesti vapsidega. Kuigi autorid heidavad ehk liiga kergekäeliselt kõrvale võimaluse, nagu polnud Artur Sirgu surm vabatahtlik, on Soome vaatenurk Eesti Vabadussõjalaste Liidule siiski huvitav.

Raamatu autorid on valdavalt iroonilised, tekst on vürtsitatud huumoriga, kuid nalja tehakse võrdselt kõigi üle ja kui mõnel fašistlikul poliitikul või aktivistil oli õigus, siis autorid ka tunnistavad seda. Nõnda võib "Musta koidiku kuulutajaid" pidada enam-vähem neutraalseks raamatuks.

Teose lõppsõna on ehk liiga moraliseeriv, seda eriti oludes, kus autorid on ise vastust leidmata korduvalt küsinud, kas fašismi ja holokausti või üldisemalt inimsusevastasuse vahel võib näha otsest põhjus-tagajärg seost või mitte. Samas, tõsi ta on – 20ndate ja 30ndate arusaamad ühiskondlikus mõttes lubatavast või normaalsest mõjuvad tänapäeval kohati kõhedusttekitavalt.

Igatahes aitab "Musta koidiku kuulutajad" kaasa Soome mõistmisele ning loodetavasti ajendab ka Eesti ajaloolasi heitma värskelt pilku samadele teemadele meie enda ajaloos.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: