Peeter Helme raamatusoovitus: Jörn Donner, "Rootsi. Rännakud võõral maal" ({{commentsTotal}})

Stockholm
Stockholm Autor/allikas: SCANPIX

Mida me õigupoolest teame Rootsist? Kui lugeda Jörn Donneri raamatut „Rootsi. Rännakud võõral maal“ selgub ruttu, et see, mida me Eestis enda meelest Rootsist teame, osutub parimal juhul pooltõeks, üldjuhul aga seguks müütidest, soovunelmatest ja klišeedest.

Jörn Donner - „Rootsi. Rännakud võõral maal“
Tlk. Tõnis Arnover. Hea Lugu, 2017. 255 lk.

Ligi kolmkümmend aastat Rootsis töötanud ja elanud, seal ringi reisinud, sealsete naistega armusuhetes olnud ning end rootsi poliitikute, kultuuriinimeste ja ärimeeste sinasõbraks nimetada võiv Donner otsustas paari aasta eest kirjutada mõttelise järje enda 1974. aasta Rootsi-teemalisele raamatule. Toona avaldas ta teose, mille soomekeelne pealkiri oli „Reis võõrale maale“, kuid mis autori emakeeles, rootsi keeles, oli lihtsalt „Sverigeboken“ ehk „Rootsi raamat“.

Möödunud on üle 40 aasta ning Donner asub oma 2015. aastal ilmunud teoses uurima, mis on vahepeal muutunud. Kohe raamatu algul tõdeb ta: „Selle loo jutustaja on Rootsist ikka ja jälle lahkunud, kuid temast ei ole Rootsi kunagi lahkunud.“ (lk 7) Samuti on ta sunnitud tunnistama raskusi ühest maast kirjutamisega, sest: „Mis võõras maa see on, millest ta rääkida tahab? Tema ise on üks võõras maa, nii iseenda kui mõnikord ka teiste jaoks.“ (lk 7-8)

See kõlab võrdlemisi raskepäraselt ning ega veebruaris 84. sünnipäeva tähistanud Donner teegi saladust, et aastad rõhuvad teda. Kuid siiski ei ole „Rännakud võõral maal“ mingi retk kaotatud nooruse otsinguil või hala vanaduse ja allakäigu üle. Ei-ei, kaugel sellest.

Selleks on Donner liiga selgepilguline. Ja tark. Ja siin tuleb vanus talle pigem appi. Donner on liiga vana, et hoolida tühisusest, ja samas piisavalt vana, et mõista, mis on tähtis. See annab ta pilgule korraga inimlikku õrnust ja läbinägelikku suveräänsust, mis võimaldab tal kainelt analüüsida näiteks Rootsi sisepoliitikat, eri tegijate positsioone, kehtivaid tabusid ja inimeste piiratust.

Päevikulaadset raamatut lugedes saab lugeja aimu Donneri tegemistest – tundub, et ta käis raamatu kirjutamise ajal Rootsis tutvumas pagulaste olukorraga – kuid see polegi kõige tähtsam. Olulisem on Donneri pilk. Kohati on see vana küüniku pilk. Teinekord õrna armastaja oma. Aga igal juhul on see asjade olemusse tungiva inimese pilk, kelle jaoks pole kõrget ja madalat ning kes mõistab ka, et asja tähtsus võib kooruda välja kõige jaburamast ja näiliselt ebatähtsamast.

Tsiteerin: „„Täna, esimesel jaanuaril, on see päev, kui Rootsis süüakse kõige rohkem pitsat.“ (Expressen) Leht on ritta pannud riigi 25 parimat pitsat. Võitja Gulia Zebarile kuulub Avestas pitsarestoran, mis kannab nime Roma. Tema pitsal on tomatipasta, juust, veisefilee, krevetid, jalapeno, porru, šampinjonid ja Béarni kaste. Teiseks jäi Trollhättani ja kolmandaks Malmö pitsa. Ühegi pitsarestorani omaniku ei viita täisverelisele Rootsi taustale. Sellele vaatamata et esimesed pitsarestoranid olid rootslaste asutatud. Riigis on kokku 3000 pitsarestorani ehk sama palju kui McDonald'seid.“ (lk 39)

Sedalaadi tähelepanekuid igapäevaelust leiab raamatust palju. Need on pikitud muu teksti vahele ja teose põhiliini on keeruline leida. Arutelu poliitilise kultuuri muutumise üle? Mõtted pagulastest ja pagulusest? Arutelud rootsi identiteedi ja Rootsi riigi ülesehituse üle?

Päris teose lõpus Donner jälgib, tsiteerib ja kommenteerib Rootsi poliitikute arutelusid riigikaitse ja NATO-liikmelisuse üle, saab viimaks selgeks, et kõige tähtsam on hoopis armastus – nimelt on Donner raamatusse pikkinud e-kirjavahetust naisega, kellega tal oli enam kui nelikümmend aastat tagasi suhe, milles olulist rolli mängis ka Rootsi. Nii et kui Donner katsub tõesti lõpuks öelda, mis on vahepealse ajaga Rootsis muutunud, peab ta ütlema – „kõik ja mitte midagi.“ (lk 234) Kõik, ühe inimelu seisukohalt, aga mitte midagi laiemas plaanis.

Kõlab abstraktselt, kuid nagu eelnev pitsandusest rääkiv lõik demonstreeris, on raamatus palju huvitavat infot Rootsi kohta. Just sellist, mida turismiteatmikud ei anna ja millele rootslased ise mõelda ei oska. Ja lisaks on Jörn Donneri „Rootsi. Rännakud võõral maal“ lihtsalt ka kirjanduslik pärl. Suur tänu Tõnis Arnoverile tõlke eest!

Toimetaja: Valner Valme



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: