Kunstnik leiab, et Nõukogude aja töökangelannades ja mütoloogiast tuntud naistes on palju ühist. Nii võrdleb ta Eesti NSV tuntuimat nais-mehhanisaatorit Elmina Otsmanit ja Suure Tõllu naist Piretit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nagu Suur Tõll multifilmis. Tema ka võitleb vaenlastega, käes on tal suured vankrirattad. Aga Piret, kes on tegelikult jõu poolest Tõlluga võrdne, on nii multifilmis kui ka pärimuses jäänud tagaplaanile. Tahtsin seda esile tuua, et ka naised olid meil müütides väga tugevad. Lisaks Piretile on ju teada veel teisigi jõu poolest võimsaid naisi," ütles Roots oma viimasest tööst rääkides.

Eesti NSV töökaima naismehhanisaatori Elmina Otsmani päevikukatketest selgub, et Otsman korjas ühe aastaga üksi ja paljakäsi põllult üles 446 koormat kive ja vedas need hobusega minema, et kombainiga vilja võtta saaks. Kuidas ühiskond reageeris, kui naine jõudis nö meeste tööl neist rohkem ja paremini, küsib kunstnik Roots.

"Naised kui kangelased on tagaplaanil. neid ei osata isegi kangelaslikuna näha. Minu jaoks selles doktoritöös on kangelane keegi, kellel on missioon, kes tahab maailmas midagi paremaks muuta, kelles on teatud karisma ja mingid omadused, mis tõstavad ta esile hallist massist," rääkis ta.

"Mind doktorandina huvitab just see üleminek. Kui Nõukogude aeg lõppes, kuidas need endised töökangelased - naistraktoristid ja -kombainerid, näiteks - vajusid unustusse ja lakkasid olemast kaanetüdrukud. Uued kaanestaarid olid ilmatüdrukud, meelelahutajad. Naine muutus justkui aktiivsest töötegijast, subjektist pigem passiivseks ja mehe pilgule suunatud objektiks," ütles Roots veel.