Valgas pandi alus muusikavideote festivalile ({{commentsTotal}})

Eesti viimase viie aasta parim muusikavideo on režissöör Ingel Vaikla tehtud Erki Pärnoja loo "Efterglow" ekraniseering, nagu selgus Valga ajaloolises raudteejaamas peetud Eesti esimesel muusikavideote festivalil. Osavõtt oli arvukas, sest kohti, kus rahvas saaks suurtel ekraanidel muusikavideoid nautida, väga palju polegi.

Valgalastest õde-venda Annika ja Rain Aunapu leidsid, et muusikavideote nautimiseks parim paik on nende kodulinna raudteejaama kaks saali, ja nii täpselt läkski. Festivalile saadeti kokku 107 videot, millest Rao Heidmetsa juhitud žürii valis ekraanidel näitamiseks 37.

"Eestis pole ühtki üritust, mis nii palju keskenduks muusikavideotele. Kuna see on meie esimene üritus, siis selgub siin Eesti viimase viie aasta parim muusikavideo," tutvustas korraldaja Rain Aunapu.

"Inimesed on videotega vaeva näinud ja tahavad, et suurem publik neid näeks. Tihti jäävad videod tegijate arvutitesse seisma," põhjendas korraldaja Annika Aunapu.

Arvesse võeti tööd, mille video tegijate või muusikute seas on eestlasi. Kuigi Eestis on häid režissööre ja artistid soovivad ikka oma loole juurde ka visuaalset poolt, on nii, et paljud neid videosid ei näegi, sest näitamisvõimalusi on vähe. Sotsiaalmeedias küll, kuid tehniliselt lihvitud pildist läheb seal palju kaduma.

"Eestis toodetakse aastas ligi 200 videot, mis on ju täiesti hullumeelne arv. Ja enamus eestlastest ju ei teagi seda, nad ei näe kõiki neid videosid. Eestis on neile ainult üks saade - Top 7 ETV 2-s," selgitas režissöör Sven Olters.

Žürii valis Eesti parimaks muusikavideoks Erki Pärnoja "Efterglow", mille autor on režissöör Ingel Vaikla. Publikupreemia pälvis Vlad Kerge video Cuba loole "Миллионы Огней".

"Oli selliseid väga sügavuti minevaid videosid ja ka väga palju pealiskaudseid," hindas žürii liige Tõnu Trubetsky.

"Kunagi oli nii, et ainult profid said teha, sest kaamerad olid kallid ja teised ei saanud neid endale lubada. Aga kui tuli Canon 5D, siis saab igaüks teha," selgitas žürii liige Hanno Samoson.

"Peab ütlema, et videod on tunduvalt mitmekesisemad kui nende heliline taust," oli žürii liige Peeter Volkonski kriitiline pigem laulude suhtes.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: