Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad ({{commentsTotal}})

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Laurentsius alustas 25 aastat tagasi maastikumaaliga ja nüüd on ta seal mingis mõttes tagasi. Miks maastiku juurde tagasi pöörduda, küsis "OP".

"Maastikumaal on mulle alati südamelähedane olnud. Ma olen lihtsalt vahepeal teistele radadele läinud. Mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad. Viimati olid näiteks lillepildid, enne seda portreed. Ma võtan selle žanri ette ja proovin sellest teha midagi, mis toimiks kaasaegses kunstis," rääkis Laurentsius.

Vaal galeriis on vahemikus 17. märts kuni 13. aprill avatud Laurentsiuse näitus "Roosa puu", kus ta esitleb ühte portreed ja ühte lillemaali varasemast ajast, et illustreerida seda, mis eelnes. Kõiki uusi teoseid võib liigitada loodusmaalideks ning see on kunstniku järjekordne eksperiment, et ergastada ja läikima lüüa üks tolmumaiguline žanr.

Tiit Pääsuke rääkis, et Laurentsius kasutab neis maalides kõiki vahendeid, mida ta omal ajal koolis õppis.

"See käekiri on tuttav ja need vahendid on niisugused, mida tänapäeval noored kunstnikud ei kasuta. Tol ajal olid maalikateedris veel mõned akadeemilise koolkonna esindajad nagu professor Viidalepp ja olid ka moodsad mehed nagu Ando Keskküla. See tähendas, et mees sai korraliku tehnilise hariduse. Tänapäeva maal on lapidaarne ja kerge vaadata, aga raske aru saada. Tema pilt on suhteliselt raske vaadata, aga kerge aru saada," kõneles Pääsuke Laurentsiuse loomingust.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "OP"



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: