Skandaalne organist Carpenter: kuulan klassikat kui outsider ({{commentsTotal}})

Cameron Carpenter
Cameron Carpenter Autor/allikas: MI

Tänase „MI“ fookuses on välissolistid, kes Eestis hiljaaegu esinesid, tuntuim neist on organist Cameron Carpenter.

Carpenter reklaamib end stereotüüpe purustava orelimängijana ning leiab, et orel vajab tänapäeval ulatuslikku ümbermõtestamist. „Oreli ümber on palju müstikat ja osa sellest on seotud kristlusega. Kui kristlike heliloojate muusika on nii hea nagu on meile öeldud, siis see peab olema nauditav ka ateistide esituses,“ leiab Carpenter, kes uhkelt esitleb ennastki ateistina.

36-aastane Carpenter alustas orelimängu 4-aastaselt ning kogus juba algklassides kuulsust lapstalendina. Keskkoolis seadis ta orelile üle 100 teose, muuhulgas näiteks Mahleri 5. sümfoonia. Bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Carpenter Juilliardis. Pärast lõpetamist alustas ta rahvusvahelisi turneesid ning alustas plaadistamist, kusjuures tema debüütalbum nomineeriti Grammyle.

Mis puudutab oreli muutmist, siis Carpenter mõtleb seejuures eelkõige disaini kohandamist tänapäevaste tehniliste võimaluste ja publiku ootustega. Ise tuuritab ta enda disainitud transporditava digioreliga, mille kokkupanekut saab näha muusikasaate „MI“ alguses. Teine samasugune orel on paikne ja asub West Palm Beach kontserdimajas Floridas. „Minu meelest esimest korda ajaloos on nii, et saaksin minna teise oreli juurde ja esitada teost ilma läbi proovimata, sest kõik on täpselt sama,“ kiidab Carpenter loodud süsteemi ja lisab, et järgmise 15 aasta jooksul võiks luua rahvusvahelise standardiseeritud orelite võrgustiku. Pillid oleks täpselt sama disainiga, sama paigutusega ning saaksid arvutivõrgu kaudu informatsiooni jagada. Väikesed erinevused muidugi oleks, tulenevalt ruumist, kuhu orel ehitatakse. Carpenteri sõnul avaks selline võrgustik noortele organistidele seninägematuid võimalusi.

Mis puudutab oreli tulevikku, siis selle pärast Carpenter südant ei valuta. „Organistidel on sümpoosiumid, kus räägitakse päevade viisi, milline on oreli tulevik. Orelil pole tulevikku, tulevik on organistidel. Küsimus polegi oreli ellujäämises,“ leiab Carpenter.

Kahtlemata on ta ise tõeline fanaatik, kuid ei soovita oma elukutset ühelegi noorele. „Orel on kõige üksildasem ja kõige kallim pill. Selles on kõige rohkem takistusi inimesele, kes tahab pilli valdamiseni jõuda. Orel on ümbritsetud kõige konservatiivsemate institutsioonidega ja oma pika ajaloo tõttu on oreliga seotud paljud eelarvamused,“ selgitab Carpenter. Siiski lõbutseb ta ise neid raame murdes, näiteks fotosessioonidel, kus ta seisab oreli peal, klahve talludes.

„Oluline on olla iseseisev. See ei tähenda usaldamatust või põlgust, kunstniku õigus on söösta üksinda lõpuni,“ sõnab Carpenter. „Paljud tahavad olla truud helilooja ideele või partituurile, et midagi originaalilähedaselt teha. See on väga oluline, aga mind ei ole kunagi kannustanud tavalised ideed klassikalisest muusikast. Ma ei kuula klassikat palju, kuulan seda kui outsider, püüan tuua värskust.“

Vaadake saadet kell 22.10 ETVst.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: