Vahur Afanasjev: kolhoosikord andis võimaluse vanausuliste köiel lohiseda ({{commentsTotal}})

EKLi romaanivõistluse autasustamine.
EKLi romaanivõistluse autasustamine. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eile Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel võitjaks kuulutatud Vahur Afanasjev rääkis intervjuus ERR kultuuriportaalile, et käsikiri "Serafima ja Bogdan" ei olnud kohe alul mõeldud 700-leheküljelisena, küll aga sisult mahukana. "Huvitaval kombel hakkab tunduma, et see ei ole õnneks väljasurev kultuur," ütles Afanasjev Peipsi-kandi vanausuliste kohta, kes ilukirjanduses on praktiliselt kajastamata.

Palju õnne! Kuidas nii mahukas asi sündis? Ikka rohkem luuletajana oled tuntud, samuti lühema proosaga.

Olen mõne romaani sarnase asja kirjutanud varem, aga need on koosnenud pigem lugudest. Seekord oli tunne, et tahan kirjutada midagi mahukamat, mitte tingimata lehekülgede arvu, aga sisu poolest. Ega ma ei mõelnud seda 700-leheküljelisena, hakkasin kirjutama ja nii ta kasvas.

Kuna su vanematel on Peipsi ääres suvila, siis nimetasid end sealkandis sisserännanud vaatlejaks. Osa lugusid on vist elust endast, kas osa tegelasi ka? Võib-olla su oma suguvõsast?

Ikka otsitakse prototüüpe, nagu Lutsu "Kevadegi" puhul, aga need on mul ikkagi kokkupandud tegelased. Suguvõsa lugu see ei ole, aga pealtkuuldud lugusid olen sisse põiminud.

Vanausulistest mul ei tulegi ühtegi ilukirjanduslikku teost pähe, kas sul tuleb? Eeskujusid vist ei saanud ses mõttes olla.

Sellest piirkonnast on kirjutatud, aga vanausulistest vist tõesti mitte. Mingil määral olen kursis ka vene uuema kirjandusega, ka sealpool ei ole minu teada kirjutatud. Aga kultuurilise nähtusena on vanausulised huvitavad.

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli neil päris hea olla, vahepeal nõukogude ajal oli nende kultuur kõige kehvemas seisus, sest kolhoosikord andis võimaluse köiel lohiseda ja niisama tina panna. Mitte, et kõik olnuks joodikud, aga halba ahvatlust oli rohkem. Religioon võeti vanausulistelt ära ja kuna selle peale on see kultuur üles ehitatud, siis oli hääbumisoht.

Huvitaval kombel nüüd ikkagi tundub, et see ei ole väljasurev kultuur, sest šokk on üle elatud ja võetud vastutus traditsiooni ees. Vanausulised on aru saanud, et ei saa toetuda ei kolhoosile ega ka jumalale, vaid peab tuginema endale. Ja traditsioon on taas tõusmas, inimesed õpivad sealkandis tänapäeva eluga toime tulema.

Kõlab kenasti. Aga mis raamatuga edasi saab? Lugu on valmis, aga mitte kaante vahel. Kas on veel toimetamist ja millal ilmub?

Seadsin 1. oktoobri tähtajaks, mil raamat peab olema kaante vahel. Toimetamine käib. Kasu oli toimetamise osas ka konkursist. Konkurss on hea võimalus tagasisideks, kuidas sa muidu ikka paned hulga inimesi oma teost enne ilmumist lugema.



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: