Festivalil Varssavi kuningalossis kuuleb mitmeid teoseid Eesti heliloojatelt ({{commentsTotal}})

Varssavi kuningaloss
Varssavi kuningaloss Autor/allikas: Pressimaterjalid

Varssavi kuningalossi õuelaval korraldataval muusikafestivalil "Ogrody Muzyczne" ("Muusikaaiad") on tänavu aukülalisteks Eesti muusikud ning ettekandel meie heliloojate loodud muusikat.

Juba 17. korda toimuvas pidusarjas on seekordne tähelepanu meie muusikale ja kunstile seoses Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus, samuti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Festival, mis kestab tänavu 1. juulist kuni 26. juulini, tutvustab Eestit kolme erineva programmiga. Välja on pandud ka Arvo Pärdile pühendatud atraktiivne näitus. 

Kolmest Eesti õhtust on kaks juba toimunud. 3. juuli avakontserdil tervitasid muusikuid ja publikut festivali juhid ning Eesti Vabariigi suursaadik Poolas Harri Tiido. 3. juulil astus kuningalossi 1000-kohalisel areenil üles Eesti Klaveriorkester. Meie muusika esimeseks tutvustajaks sai seal maestro Jaan Rääts: ettekandele tuli tema Kontsert kaheksale pianistile neljal klaveril op. 126 (2005), seejärel esitati Urmas Sisaski klaverisümfoonia "Universumi hääled“ op. 88 (2002) ning Rein Rannapi suurepärane arranžeering Modest Mussorgski tsüklist "Pildid näituselt“, mis oli esiettekandel viimatisel rahvusvahelisel Tallinna klaverifestivalil novembris. Klaveriorkestris mängisid Varssavis Kristi Kapten – Piret Väinmaa, Kai Ratassepp – Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel – Piret Habak ning uue duona Johan Randvere – Margus Riimaa.

Teise kava festivalil Varssavis tõi kuulajateni 10. juulil ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. See kava on Saluveeri kui koori dirigendi-kunstilise-juhi tõeline meistriteos. Õhtu kuningalossi vabaõhulaval kandis pealkirja "Põhjala-Balti vibratsioonid“ ja algas Cyrillus Kreegi töötlusega rahvakoraalist "Mu süda, ärka üles“. Siis kõlas laul, millel on küljes uhke silt, et see on pühendus meie kuulsalt heliloojalt Aarne Saluveerile ja ETV tütarlastekoorile – Arvo Pärdi "Peace Upon You, Jerusalem“ Psalm 121/122). Ja siis läti, taani ja rootsi heliloojad, igaüks ühe palaga – populaarse läti helilooja Ēriks Ešenvaldsi, taanlase, ka Taani Raadio bigbändi juhi Michael Bojeseni, ning rootslanna, Stockholm Kuningliku Muusikaakadeemia kompositsioooniprofessori Karin Rehnquisti teosed.

Kava ülejäänud osas valitses Veljo Tormis: 7-osaline tsükkel "Modaalsed etüüdid“, osi tsüklitest "Sügismaastikud“ ja "Kiigelaulud“, "Lauliku lapsepõli“, "Laulu sild“, "Sampo tagumine“, "Pärismaalase lauluke“, lisapaladeks olid plaanitud Ástor Piazzolla "La muerte del Angel“, Tormise "Sakste sõim“ ning Olav Ehala "Vaid see on armastus“.

Kolmas kontsert Varssavis on veel ees ja saab ettekande 24. juulil. Selle viib festivalile kammerkoor Vox Clamantis koos instrumentaalansambliga Jaan-Eik Tulve juhatusel. Ansamblis mängivad Liis Viira harfil, Sven Grünberg klahvpillidel, Mihkel Mälgand kontrabassil, Vambola Krigul löökpillidel, muusikaettekannete visuaalid on teinud Riho Västrik. Kavas on Arvo Pärdi "Alleluia-Tropus“ ja "Drei Hirtenkinder aus Fátima“, Tõnis Kaumanni "Ave Maria“ ja Sven Grünbergi "Vaadates sisse“, nende vahel gregoriaani hümn, antifoon ning conductus, Magister Perotinuse ning Gilles Binchois' palad.

Kolmeteiskümnel viimasel aastal on Varssavi lossifestivali kunstiliseks juhiks rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning pianist Zygmunt Krauze. See on seesama Zygmunt Krauze, kelle esinemist ja teoseid käisime kuulamas 1960ndatel konservatooriumi tudengitena tollal meile ainsa “aknana Euroopasse“ avanenud kaasaegse muusika festivalil "Varssavi sügis“. Zygmunt Krauze on meist kirjutanud pidustuste bukletis ning ütles oma tervitussõnad esimese Eesti õhtu avamisel 3. juulil. Rukkilillega esikaanel, on bukletis ära trükitud ka Harri Tiido tervitus. Festivali reklaamid tutvustavad meid kui "loovate inimeste maad“ ("Estonia – kraj ludzi kreatiwnych“), toonitades ka seda, et mitmed Eesti muusikud külastavad Poolat nüüd üldse esimest korda.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: