Juba 17. korda toimuvas pidusarjas on seekordne tähelepanu meie muusikale ja kunstile seoses Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus, samuti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Festival, mis kestab tänavu 1. juulist kuni 26. juulini, tutvustab Eestit kolme erineva programmiga. Välja on pandud ka Arvo Pärdile pühendatud atraktiivne näitus. 

Kolmest Eesti õhtust on kaks juba toimunud. 3. juuli avakontserdil tervitasid muusikuid ja publikut festivali juhid ning Eesti Vabariigi suursaadik Poolas Harri Tiido. 3. juulil astus kuningalossi 1000-kohalisel areenil üles Eesti Klaveriorkester. Meie muusika esimeseks tutvustajaks sai seal maestro Jaan Rääts: ettekandele tuli tema Kontsert kaheksale pianistile neljal klaveril op. 126 (2005), seejärel esitati Urmas Sisaski klaverisümfoonia "Universumi hääled“ op. 88 (2002) ning Rein Rannapi suurepärane arranžeering Modest Mussorgski tsüklist "Pildid näituselt“, mis oli esiettekandel viimatisel rahvusvahelisel Tallinna klaverifestivalil novembris. Klaveriorkestris mängisid Varssavis Kristi Kapten – Piret Väinmaa, Kai Ratassepp – Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel – Piret Habak ning uue duona Johan Randvere – Margus Riimaa.

Teise kava festivalil Varssavis tõi kuulajateni 10. juulil ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. See kava on Saluveeri kui koori dirigendi-kunstilise-juhi tõeline meistriteos. Õhtu kuningalossi vabaõhulaval kandis pealkirja "Põhjala-Balti vibratsioonid“ ja algas Cyrillus Kreegi töötlusega rahvakoraalist "Mu süda, ärka üles“. Siis kõlas laul, millel on küljes uhke silt, et see on pühendus meie kuulsalt heliloojalt Aarne Saluveerile ja ETV tütarlastekoorile – Arvo Pärdi "Peace Upon You, Jerusalem“ Psalm 121/122). Ja siis läti, taani ja rootsi heliloojad, igaüks ühe palaga – populaarse läti helilooja Ēriks Ešenvaldsi, taanlase, ka Taani Raadio bigbändi juhi Michael Bojeseni, ning rootslanna, Stockholm Kuningliku Muusikaakadeemia kompositsioooniprofessori Karin Rehnquisti teosed.

Kava ülejäänud osas valitses Veljo Tormis: 7-osaline tsükkel "Modaalsed etüüdid“, osi tsüklitest "Sügismaastikud“ ja "Kiigelaulud“, "Lauliku lapsepõli“, "Laulu sild“, "Sampo tagumine“, "Pärismaalase lauluke“, lisapaladeks olid plaanitud Ástor Piazzolla "La muerte del Angel“, Tormise "Sakste sõim“ ning Olav Ehala "Vaid see on armastus“.

Kolmas kontsert Varssavis on veel ees ja saab ettekande 24. juulil. Selle viib festivalile kammerkoor Vox Clamantis koos instrumentaalansambliga Jaan-Eik Tulve juhatusel. Ansamblis mängivad Liis Viira harfil, Sven Grünberg klahvpillidel, Mihkel Mälgand kontrabassil, Vambola Krigul löökpillidel, muusikaettekannete visuaalid on teinud Riho Västrik. Kavas on Arvo Pärdi "Alleluia-Tropus“ ja "Drei Hirtenkinder aus Fátima“, Tõnis Kaumanni "Ave Maria“ ja Sven Grünbergi "Vaadates sisse“, nende vahel gregoriaani hümn, antifoon ning conductus, Magister Perotinuse ning Gilles Binchois' palad.

Kolmeteiskümnel viimasel aastal on Varssavi lossifestivali kunstiliseks juhiks rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning pianist Zygmunt Krauze. See on seesama Zygmunt Krauze, kelle esinemist ja teoseid käisime kuulamas 1960ndatel konservatooriumi tudengitena tollal meile ainsa “aknana Euroopasse“ avanenud kaasaegse muusika festivalil "Varssavi sügis“. Zygmunt Krauze on meist kirjutanud pidustuste bukletis ning ütles oma tervitussõnad esimese Eesti õhtu avamisel 3. juulil. Rukkilillega esikaanel, on bukletis ära trükitud ka Harri Tiido tervitus. Festivali reklaamid tutvustavad meid kui "loovate inimeste maad“ ("Estonia – kraj ludzi kreatiwnych“), toonitades ka seda, et mitmed Eesti muusikud külastavad Poolat nüüd üldse esimest korda.