Suure-Jaani muusikafestival paelub ka nooremat publikut ({{commentsTotal}})

Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival Autor/allikas: Jaanus Siim

Suure-Jaani festival (17.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Muusikapeo ürituste peakorraldaja on kuuendat aastat kultuurimaja direktorina Anneli Kundla, temaga koos kultuurimaja kunstiline juht Aire Levand. Vallavanem Tõnu Aavasalu toetab muusikapäevi igal võimalusel, üritusse on kaasatud teabejuhi ja filmikroonikuna Suure-Jaani vallavalitsusest ka ajalehe Leole peatoimetaja Leili Kuusk ning festivali iga-aastane fotograaf Jaanus Siim. Korraldamisel on abiks paljud kohalikud kultuurilembesed ja ettevõtlikud inimesed. Omanäoline muusikapidu pakub kodumaist igale maitsele ja eale ning on märgatavalt osanud endaga kaasa tuua ka nooremat huviliste ringi ja kuulajaskonda.

Festivali kunstiline juht ja selle üks asutajaid on muusikaakadeemia (EMTA) oreliprofessor Andres Uibo. Kogemustega muusikategelase ning interpreedina on ta Suure-Jaani festivali esinejate meeskonda kutsunud meie silmapaistvamad interpreedid, aatelised kaasamõtlejad meie rahvuskultuuri parima käekäigu nimel. Festival toimub otse Eestimaa südames, aga eestimeelseks ei tee seda ainult eesti muusika rohkus kavades, vaid mitmed palju sügavamal olevad asjad, milledest mõned on vaid aimatavad. Juba nüüd, neljapäeval 25. mai pärastlõunal kell 15 korraldab Suure-Jaani vallavalitsus heliloojate Kappide majamuuseumis oma festivali juubeli puhul ilmunud raamatu esitluse, raamat kannab pealkirja „Helisev vaikus. Suure-Jaani muusikafestival aastast 1998“.

Tänavu on muusikafestival taas enda hõlma alla võtnud ülemaalise vaimuliku laulupäeva, mis kannab nimetust „Üks kindel linn ja varjupaik“ ja leiab aset laupäeval 17. juunil. Enne seda, 16. juunil on festivali lipp heisatud vallavalitsuse lipuväljakul ning naabruses asuvas heliloojate Kappide majamuuseumis toimunud sissejuhatav kontsert „Isad ja pojad“ Artur Kapi ja Eugen Kapi ning Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Xaver Mozarti muusikaga. Mängivad EMTA professorid Urmas Vulp ja Marje Lohuaru. Laupäeval avatakse Suure-Jaani kiriku rõdul ka Jaanus Siimu fotonäitus ning toimub festivaliprogrammi saatev aiakohvikute päev. Pärastlõunal esinevad kirikus kammerkoor Collegium Musicale ja kammerorkester Concerto BachFest, juhatab Endrik Üksvärav. Suure-Jaani laululaval toimub kell 18 vaimuliku laulupäeva pidulik kontsert, pühendatud reformatsiooni 500. aastapäevale, ja õhtul kell 22 kirikus veel muusikaline õhtupalvus, kus kõlab eesti vaimulik muusika.

Pühapäeva, 18. juuni pärastlõunal on sündmuseks Mati Turi ja Martti Raide duokontsert Kondase majas. Selles kavas kõlab kogunisti kolmteist Mart Saare soololaulu, samas veel Veljo Tormise ja Ester Mägi laululoomingut. Energia talu teemajas mängib kell 17 oma hispaania kava kitarrikunstnik Kirill Ogorodnikov. Õhtul laulab Suure-Jaani kirikus Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel, kavas Tõnu Kõrvits, Andres Uibo ja Andres Lemba.

Suure-Jaani festivali programmi kuuluvad juba aastaid keskpäevased kohtumised, lõunatunnid kohvikus Arturi Juures meie nimekate kultuuritegelastega. Seekord on huviliste ees teoloog ja rännumees Arne Hiob (erandina Kondase maja saalis), saksofonist Lembit Saarsalu, ansambel Kukerpillid, ooperiasjatundja Arne Mikk ja kunstiteadlane Harry Liivrand.

Esmaspäev, 19. juuni on festivalil rahvalik päev. Tääksi vesiveskis annab õhtul kontserdi ansambel Kukerpillid, pärastlõunal toimub VIII Mart Saare nime kandva lauljate konkursi I voor. 20. juunil on EMTA päev, mil toimub ka lauljate konkursi II voor. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester korraldab selle aasta lõpetajate galakontserdi siinse kooli suures saalis, seda juhatab Paul Mägi. Hilisõhtul esitab EMTA ooperistuudio Henry Purcelli ooperi, „Dido ja Aeneas“ Olustvere lossis. Suvealguse päeval 21. juunil annab Vanaõue puhkekeskuses kontserdi kammerorkester Concerto BachFest, siin kaastegev tänavuse festivali kuulsamaid soliste, viiuldaja Daniel Kogan Moskvast, soleerivad ka meie flötist Oksana Sinkova ja oma seadetega eesti rahvaviisidele Lembit Saarsalu. Hilisõhtul esineb festivali ainus väliskollektiiv Püha Danilovi kloostri meeskoor Moskvast, kontsert Suure-Jaani õigeusu kirikus.

Neljapäev, 22. juuni on festivalil Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri päev. Ka kontserdil Suure-Jaani kooli suures saalis on solistiks Daniel Kogan, dirigendiks kunagine briti imelaps, heliloojanagi tuntud Alexander Prior. Kõlab ka Eugen Kapi „Väike pidulik avamäng“ ja Artur Kapi „B-A-C-H“ viiulile ja orkestrile. Reedel 23. juunil tuleb festivali atraktiivne sookontserdiöö, päikesetõusukontserdil mängib soosaarel värskelt debüteerinud Eesti Sinfonietta. Siin kavas kõlab Antonio Vivaldi teoseid, Artur Kapi „Fugato ja andante cantabile“, Villem Kapi „Eleegia“ ning kava lõpetuseks Edvard Griegi „Hommikumeeleolu“. Keskpäeval esineb Suure-Jaani kirikus vokaalansambel Maneo ning õhtul kell 21 süttib lauluväljakul muusika saatel jaanituli.

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: