Arvustus. Suure-Jaani festivali aukülaliseks oli oma näitusega Iisraeli kunstnik Gila Wiemer ({{commentsTotal}})

"Jerusalem" Autor/allikas: Eesti Kirik

Suure-Jaani muusikafestivali mitmekülgses programmis oli lisaks kontsertidele, kohtumistele lõunatunnil, konkurssidele ja muudelegi üritustele antud ruumi ka foto- ja kunstinäitustele.

Tänavu oli Suure-Jaani külalistemaja kohvikus muusikapäevade ajal ülal Iisraeli naiskunstniku Gila Wiemeri taieste huvitav ja meeldejääv näitus. Näitus avati esimese festivalipäeva eelõhtul, mil Suure-Jaani kultuurilembesena tuntud vallavanem Tõnu Aavasalu korraldas pidustuste korraldajatele ning toetajatele, muusikutele ja ajakirjanikele külalistemajas vastuvõtu.

Seekordse festivali trükiste omalaadseks motoks saigi Gila Wiemeri mõtte- ja muljehetk pidustuste eri sündmustest kuni soo-kontserdini, mis ta oli kogenud läinud aastal: „Minek läbi raba suvisel pööripäeval ning Suure-Jaanis kuuldud eriliselt kaunis muusika tekitasid minus lummava ja meditatiivse meeleolu. See elamus oli ainukordne ning puudutas mind sügavalt.“

Gila Wiemer on sündinud Jeruusalemmas, õppinud pedagoogilises koolis, läbinud Iisraelis kohustusliku sõjaväeteenistuse ning töötanud õpetajana. 1982. aastal asus ta elama Saksamaale, kus õppis meditsiiniõeks ja abiellus Saksa diplomaadiga. Just siin hakkas Gila Wiemer tegelema kunstiga. Ta alustas keraamikuna, seejärel sündisid tema käe all erinevatest materjalidest ja tehnikatest kokku pandud seinavaibad. Nüüd näib Gila Wiemerit enim köitvat maalikunst, aga ka siin kasutab ta erinevaid materjale ja tehnikaid. Peamiselt puualusele on kantud õlivärvile lisaks klaasi, keraamikat, liiva, metallvõrestikke, pärleid, tekstiili, plastikut... Nii on tabatud ka õlimaalis mitut dimensiooni. Sageli on maali juures mõnd olulist tagamõtet või varjundit võimendavad eraldi duublid selle kõrval-küljes.

Suure-Jaanis oligi väljas peamiselt Gila Wiemeri viimaste aegade looming.

Paljude erksate muljete hulgast võiks alustada sellest, kuidas lõunamaalanna silma läbi on võluvalt omanäoliselt tabatud Põhjala toone („Nordic Colours“, „Nordic Summer Landscape“). Gila Wiemeri tööd on inspireerivad, alati rõõmsad ja rahustavad oma elujaatava tooniga. Neis on põnevaid leide loodusest ja tema rütmidest („Summer“, „Ducks“, „Nature and Music“, „The Path“, „Sunflowers“), samas improvisatsioonilist, köitvate hetkede otseseid meenutusi, teisal mahevärvilisi, aga sügavaid mõtisklusi kodumaast ja maailmast, mis on kord tabatavad, kord vaid aimatavad. Suure tähendusega maal on „All what we need is love“ (õli, portselan ja klaas puupinnal), või siis „Tandem“ – mehe ja naise, naise ja mehe kaunist suhtest. Paljudes töödes tõstatub näilise lihtsuse tagant suurem filosoofiline probleem, nagu „Where we do come, where are we coming to?“ („Motion“, keraamika ja õli puupinnal).

Gila Wiemeri teostes tunnetab ka meie väikesele rahvale innustuseks kunstniku uhkust oma maa ja rahva, tema kultuuri üle („Jerusalem“, õli ja keraamika puupinnal). Nimetatud maali, kus peatooni annavad templikuppel ja päikeseline lootuselill, kommenteerib kunstnik ise, et „tema Jerusalemm on utoopiline maal rahust...“ Bukletis on veel repro naivistlikust maalist „We are in Israel“, teosest „Protecting Hand“, või maalist „Colourful and Peaceful“ (tekstiil, nööbid ja õli metallvõrel) – mitmel pool märkab lendlemas valgeid rahutuvisid... Palju huvitavat kunstniku sünnimaast ja tööst saime kuulda kohtumistel ja vestlusel temaga. Aga Gilas on tärganud huvi ja armastus ka Eesti vastu, kus ta on viibinud viimasel kahel aastal.

Näitusel oli saadaval 24 reproduktsiooniga buklett Gila kunstniku- ja eluteest, tõeliselt väärtuslik mälestus, samas käeulatuses pakett meditatsioonide tekste.

Kunstiteadlane Maire Toom kirjutab eelmise aasta suvel Tallinna Jaani kirikus korraldatud Gila Wiemeri näituse kohta ajalehes Eesti Kirik: „Kõik nähtu loob rõõmsa ja mängulise, lapsemeelselt vaba ja vahetu õhkkonna. Selle hoiaku kaudu jõuab vaatajani kunstniku humaanne sõnum – usk ja lootus, et inimkond suudab liikuda parema, mõistva ja mõistlikuma maailma suunas...“

Gila Wiemeri tegemised ja ka näitused rändavad peamiselt koos tema diplomaadist abikaasa tööpaikade vahetumisega. Saksamaa järel (1982-1990) elas ja töötas kunstnik USAs Washingtonis D.C., 1993-1996 Bratislavas, 1996-1999 Saksamaal Bonnis, siis Tel Avivis, 2003-2007 Berliinis, 2007-2009 Londonis, kuni 2014. aastani taas Slovakkias Bratislavas, ja aastast 2014 viibitakse Eestis.

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: