Suure-Jaani muusikafestivali korraldatakse 1998. aastast alates ning see on pühendatud heliloojate Kappide mälestusele. Mitmed selle muusikapeo üritused ulatuvad väikelinnastki välja, maale veel lähemale, aga ikka on neil viibides võimalik tunnetada Eestimaa ja meie rahvuskultuuri hingust. See hingus kannab oma traditsioonide ning missioonitundega meie kultuuri tutvustaja üleriigilist tähendust.

Suure-Jaani muusikapeole sõidetakse üle Eesti mujaltki, aga eelkõige on need olulised omakandi rahvale: siin on paljut kõrgetasemelist kuulata, aga alati ka kaasa teha, seekord esimesel Põhja-Sakala valla laulu- ja tantsupeol "Peegeldus" pühapäeval, 17. juunil. Samal päeval toimub juba kuuendat korda ka ülevallaline kohvikupäev, eelmisest päevast 16. juunist on aga festival juba avatud – fotonäitusega kirikus, avakontserdiga heliloojate Kappide majamuuseumis, kummardusega suurele kitarrivirtuoosile Jimi Hendrixile.

Seekordne kolmas juunipühapäev on samas ka pidustuste rahvalik päev, mil keskhommikul leiab aset pidulik kontsert-jumalateenistus, sünnivad tuntud kultuuritegelaste mälestushetked kalmistul, rongkäik ning suur laulu- ja tantsupäeva kontsert. Järgnevad konkursipäev, kammermuusikapäev, Eesti muusika- ja teatriakadeemia päev (tänavused lõpetajad), Estonia teatri päev balletiõhtuga, Eesti riikliku sümfooniaorkestri päev, jaanilaupäev ...

Üks pidupäev Suure-Jaanis saab nime selle peamise esineja järgi, festivali kava on aga palju rikkalikum. Ega meil pole Eestimaal kuskil mujal Mart Saare nime kandvat pianistide konkurssi (18.-19. juunil toimub esmakordne noorte pianistide konkurss koos Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga), meil pole mujal kontserti vanas viljaaidas, leivakojas ega vesiveskis, pole harfikontserti talus, vana ooperi õhtut lossisaalis, pole toredaid vestlustunde kohvikus "Arturi juures".

Andres Uibo veel Eesti kahe teise festivali juhina hoiab sidemeid idanaabri muusikutega: siin on kavas taas vanavene meeskoorilaulu Anatoli Grindenko juhatusel, on kohal Peterburi konservatooriumi rektor Aleksei Vassiljev tšellistina ja pianistide konkursi žüriis. Festivali kunstiline juht Andres Uibo on ju nooruses kontsertidega läbi rännanud peaaegu kõik orelilinnad endises liidus. Ja taas on nüüd publik kutsutud põnevale päikesetõusu kontserdile Hüpassaare soosaarel.

Suure-Jaani muusikapeol esineb neli orkestrit, kaks tuntud koori, mitu ansamblit, dirigenti, mitu ansamblit ning rida nimekaid soliste: Aare Tammesalu, Andres Uibo, Jüri Alperten, Jaak Sooäär, Katrin Karisma, Ivo Sillamaa, Ivo Linna, Stig Rästa, Urmas Sisask, Ralf Taal, USAs juba õpingud lõpetanud viiuldaja, värske magistrant cum laude Mari-Liis Uibo, kohal soosaarel on ka loodus- ja hingeteadlasest kirjanik Valdur Mikita.

Suure-Jaani muusikafestivali 2017 korraldusmeeskond pälvis Eesti kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia, mis anti neile üle detsembri lõpul Suure-Kõpu mõisas.

Orelifestivali asutamine 1987. aastal Tallinnas oli Andres Uibole tõeline julgustükk suure impeeriumi lääneserval. Aga et see saavutas kiiresti nii suure populaarsuse välismaal, ei julgenud võimud orelifestivali sulgeda. Nüüd toimub ta augustis 32. korda. 2012. aastal sündis Andres Uibo algatusel esmakordne Bachi festival aasta esimesel nädalal. Iga Andres Uibo juhatatav festival on oma, erineva näoga ning on oluliselt rikastanud meie muusikaelu.

Suure-Jaani muusikapäevade peakorraldajaks on sellest aastast alates Suure-Jaani kultuurimaja direktorina endine poliitik Priit Toobal (Suure-Jaanis sündinud), tema abiliseks kultuurimaja kunstiline juht Aire Levand, vallavalitsuse infojuht Leili Kuusk, fotograaf Jaanus Siim, kelle kaamera on festivali jäädvustanud alates juba teisest festivalist 1999. aastal, ning Signe Kiis. Festivaliga on Suure-Jaanis hõivatud veel mitmed inimesed muudelt erialadelt eesotsas vallavalitsuse kultuurilembese juhi Tõnu Aavasaluga. Ilus muusikapidu on kohe-kohe tulemas.