Priit Kuuse muusikakroonika. Eesti muusikud esinesid Kreekas ({{commentsTotal}})

Aare Tammesalu
Aare Tammesalu Autor/allikas: Ingrid Mühling

Möödunud nädalal esinesid kahe kontserdiga Kreekas järjekordselt Eesti muusikud, kus oldi osalised Koufonissia saare suvefestivalil ja Küklaadide rahvusvahelisel muusikafestivalil.

Koufonissia klassikafestival leiab aset tänavu kolmandat korda, selle üheksal kammerkontserdil on kõigil tegevad ka Kreeka enda muusikud, aga veel oma soolokavades soome viiuldajad Jari Valo ja Kreeta-Jullia Heikkilä ning eesti tšellist Aare Tammesalu, kelle kõigi duopartneriteks on kreeka pianistid. Läinud aasta festivalil esines siin kammerkavas eesti noor pianist Jaan Ots, mängides osa õhtust neljal käel koos kreeka pianisti Kornilios Michailides'ega.

Meie tuntumaid tšelliste Aare Tammesalu andis kontserdi 9. augustil koos kreeka-prantsuse pianisti Alexandra Nomidouga Michailidou residentsis. Kava avas meie klassiku Artur Kapi alles hiljaaegu leitud Prelüüd tšellole ja klaverile, seejärel mängiti Beethoveni Tšellosonaati nr. 3 A-duur op. 69, Schumanni "Fantaasiapalu" op. 73 ning Chopini "Introduktsiooni ja briljantset poloneesi" op. 2.

Aare Tammesalu on lisaks oma põhierialale meie muusikaelus ka oluline produtsent ja manager. Mängides mitmes kammeransamblis, on ta viinud koos nendega sageli eesti muusikat välismaile. Ta on olnud palju aastaid tegev Suure-Jaani festivalil solistina, ansamblistina ning ka selle kaaskorraldajaid, samuti kuu aega hiljem toimuva Mustjala kammerfestivali kunstiline juht Saaremaal.

Pariisis elav kreeka pianist Alexandra Nomidou on ka Eestis käinud esinemas, koos Aare Tammesalu ja Arvo Leiburiga Kadrioru kunstimuuseumi kontserdisarjas 2015. aastal, tänavu aga Mustjala festivalil 28. juulil Kihelkonna rahvamajas, kus koos Aare Tammesaluga mängiti peaaegu sama kava, mida nüüd äsja ka Kreekas. Aastast 2005 on Alexandra Nomidou Ateenas korraldatava kontserdisarja "Around the Piano" kunstiline juht.

Meie uue orkestri, alles hiljaaegu debüteerinud Eesti Sinfonietta kammerkoosseisu, Eesti Sinfonietta Solistide kontsert Kreekas toimus 12. augustil väga mainekas kontserdipaigas, Kavala linna ajaloolises keskuses Imaret. Selles kavas mängiti kõigepealt kaks flöödikontserti, Vivaldi "Il Gardellino" ja C. Ph. E. Bachi Flöödikontserti d-moll, kus solistiks oli Oksana Sinkova. Orkestri kontsertmeister Maano Männi oli solistiks Ástor Piazzolla teoses "Suvi" tsüklist "Neli aastaaega Buenos Aireses". Populaarses kavas kanti ette veel Mozarti "Väike öömuusika" ja Heino Elleri "Kodumaine viis".

Enamik siinnimetatud Eesti muusikutest on Kreekas juba varemgi üles astunud, eeskätt Klaaspärlimäng Sinfonietta kontsertidel.

Toimetaja: Rutt Ernits



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: