Suure-Jaani festival kogub hoogu koos rohke publikuga ({{commentsTotal}})

Kukerpillid
Kukerpillid Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Reedel, 16. juunil alanud Suure-Jaani muusikafestival, tänavu juba kahekümnes, rõõmustab korraldajaid huvilise ja rohkearvulise publikuga. Eile, 19. juunil oli pidunädalal “Rahvalik päev”, sest ürituste keskpunktis oli kogu oma tegevuse 45 aasta jooksul mitmed poliitilised tuuled ja maailmamuusika muutunud stiilid edukalt üle elanud rahvalik ansambel Kukerpillid. 

Kukerpillid tulid Suure-Jaani otse Saaremaalt muusikafestivali kunstilise juhi, organisti ja oreliprofessori Andres Uibo kutsel. Nende oma festivalikontsert eile Tääksi vesiveskis tõi kohale, pealegi veel esmaspäeva õhtul, üle pikkade aegade rekordarvu publikut, enam kui 350 kuulajat.

Tänavu on festivali igal päeval ka oma suunav nimetus. Pidunädalal on seljataga 18. juuni “Mõttepäev” ning üle-eestiline vaimulik laulupäev 17. juunil “Üks kindel linn ja varjupaik”. Laulupäev pühendati reformatsiooni 500. aastapäevale, selle korraldajaiks olid Suure-Jaani vald, Eesti Evangeelne Luteri kirik ja EELK kirikumuusika liit. Piduliku kontserdiga lauluväljakul kenasti valitud kavas oli laule ka üheksalt eesti heliloojalt. Korraldajad arvasid algul, et lauljaid tuleb ehk viissada-kuussada, Suure-Jaani tuli kohale aga enam kui 1200 lauljat, lisaks veel pillimehed. See oli tõeline laulupidu, veel ilusa ilma saatel ja kõigega, mida laulupeol oleme harjunud nägema-kuulma. Ennelõunal avati Suure-Jaani kiriku rõdul Jaanus Siimu festivaliteemaline fotonäitus. Pärastlõunased üritused algasid kirikus aga Collegium Musicale ning Concerto BachFesti ühisettekandega Johann Sebastian Bachi kantaadist Martin Lutheri hümni teemal “Ein feste Burg ist unser Gott”, mida juhatas ja kus ka soleeris Endrik Üksvärav.

Pärast pidulikku kontserti lauluväljakul pidas õhtupalvuse kirikus Kristi Sääsk ning seal esitas gregooriuse laule, eesti rahvalaule ja rahvakoraale Tuuliki Jürjo ansambel In Unison.

“Mõttepäeval” 18. juunil kujunes eriti huvitavaks lõunatund kohvikus Arturi Juures saksofonist Lembit Saarsalu ja organist Merle Kollomiga. Lembit Saarsalule, kes esinemiste kõrval on praegu ka saksofoniõppejõud Elleri-nimelises Tartu Muusikakoolis, on tänavune aasta omapäraseks keskpunktiks tema 52 aastat kestnud muusikuteel – 26 aastat pillimängu Nõukogude-aegses Eestis ja 26 aastat taas vabaks saanud Eestis. Et saksofonimängijate olukord esimesel 26 aastal oli küllaltki komplitseeritud (oli aegu, kus saksofon oli üldse keelatud!), seda saame meenutada nõukogude kultuuriametnike laialt tuntuks saanud ütlusega: “Täna mängid saksofoni, homme aga reedad kodumaa…”. Saarsalu nüüdses lõunatunnis koos Merle Kollomiga jutuajamiste vahel mängitud lood olid, nagu alati, süvitsi haaravad ja hingeliselt pühendunud, need jagavad meile tõelist kuulamisrõõmu. Lembit Saarsalu tuleb solistiks veel Vanaõue puhkekeskuses “Suvealguse päeval” 21. juunil kell 18 toimuval kontserdil.

Andres Uibo on valinud ja kutsunud ise kõik lõunatundidel rääkijad. Nii jagas oma tarkusesõnu meile tänavu esimeses, 17. juuni lõunatunnis ka teoloog ja rännumees Arne Hiob. Kondase maja fuajees müügilauas olid saadaval tema reisiraamatud “Püha maa, juudid ja Jeesus”, “Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa” ning “Patmos. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval”.

“Mõttepäeva” programmis oli veel kolm sündmuslikku kontserti. Kondase maja ehk Suure-Jaani kultuurimaja saalis toimus tenor Mati Turi ja pianist Martti Raide suurepärase duo etteaste “Ussisõnad” üleni eesti muusika kavaga, koos Martti Raide huvitavate kommentaaridega. Mati Turi esitas koguni kolmteist Mart Saare laulu, pärit meistri erinevatest loomeperioodidest, nende vahel Veljo Tormise võluvad “Kümme haikut” (1966) Jaan Kaplinski sõnadel ning meie naisheliloojate elava suurklassiku Ester Mägi (s. 1922) vapustavalt dramaatiline “Hommik Tehumardil” Debora Vaarandi sõnadel.

Kohtla-Järvel sündinud ning Tallinnas muusikaakadeemias ja Kölnis kõrgemas muusikakoolis õppinud Kirill Ogorodnikovi hispaania muusika kava saime kuulata Energia talu teemajas. Festivalijuht Andres Uibo kogenud muusiku ja muusikategelasena hindas, et pole nii head kitarrimängu varem kuulnud(!).

Eesti Rahvusmeeskoorile meeldib Suure-Jaani festivalil laulmas käia. “Mõttepäeval” esitatud kava, seekord kiriku rõdudel, haakus peadirigent Mikk Üleoja juhatusel hästi Suure-Jaani festivali suunaga: Tõnu Kõrvitsa uusteos, koorile ja Üleojale pühendatud “Laulud Dolorese lauluvihikust” (2016), Andres Uibo “Antifoonid” ning eriti Andres Lemba mitmeosaline “Missa” oma nelja solistiga võeti publiku poolt väga hästi vastu. Andres Lemba looming on aina enam kinnistumas meie koorilaulusaavutuste hulka helilooja suurepärase kooritunnetuse ja vormimise oskustega.

Esmaspäeval, 19. juunil ning 20. juunil on ka kahe noore laulja esinemised VIII Mart Saare nimelisel lauljate konkursil Kondase majas. Need on Merit Kraav, kes õpib Elleri-nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tänavu lõpetav Kristjan-Jaanek Mölder koos oma suurepäraste kontsertmeistrite Jaan Kapi ja Piia Paemurruga. Nende kavades on ka meie heliloojad-klassikud Mart Saar, Artur Kapp ja Villem Kapp, konkursi teises voorus lisanduvad neile Ester Mägi ja Veljo Tormise loodud oopused. Žüriisse on kutsutud taas Eestisse elama asunud omaaegne nimekas laulja Leili Tammel, samuti Mati Turi ja Martti Raide.

Teisipäev, 20. juuni ongi festivalil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia päev, sest õhtul kell 19 toimub Suure-Jaani kooli suures saalis tänavuste lõpetajate galakontsert. Lõpetajatest solistidega koos esineb akadeemia sümfooniaorkester professor Paul Mägi juhatusel. Muusikaakadeemia ooperistuudio etendab Olustvere lossis kell 22 aga Henry Purcelli ooperit “Dido ja Aeneas”. Etenduse muusikajuhtideks on Teele Jõks, Imbi Tarum ja Meelis Orgse, lavastuse tegi Stephan Jöris Saksamaalt, kontsertmeistriks on Ene Rindesalu, solistideks muusikaakadeemia laulueriala üliõpilased. Päeval saime Kondase majas kuulda Mari Amori uut soololaulu Indrek Hirve sõnadel “Ma kordan, aiva kordan nagu narr” Mati Turi ja Martti Raide elavas ettekandes.

Kolmapäeval, 21. juunil on festivalil “Suvealguse päev”, kus kohvikus Arturi Juures räägib lõunatunnis ooperilavastaja Arne Mikk, vestlust juhib lauluveteran Mati Palm. Suvealguse kontserdil kell 18 Vanaõue puhkekeskuses on solistideks flötist Oksana Sinkova, viiuldaja Daniel Kogan Moskvast ning Lembit Saarsalu, mängib Concerto BachFest. Õhtul kell 22 leiab Suure-Jaani õigeusu kirikus aset Püha Danilovi kloostri meeskoori (Moskva) kontsert Georgi Safonovi juhatusel, kõlavad vene kirikulaulud, vaimulikud värsid ja kasakate laulud.

Neljapäev 22. juuni on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri päev. Lõunatunnis vestlevad kunstiteadlane Harry Liivrand ja muusikateadlane Kristel Pappel. Kell 16 sünnib Olustvere leivakojas ilus kammerkava, kus mängivad viiuldajad Elisabeth Härmand ja Arvo Leibur, tšellist Aare Tammesalu ning organistina Andres Uibo. Suure-Jaani kooli suures saalis mängib kell 19 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigendiks imelapsena alustanud Alexander Prior Inglismaalt. Kavas on ka Eugen Kapi ja Artur Kapi teosed, solistiks Daniel Kogan.

Järgneval öösel kell 3 alustab kuulus Päikesetõusu kontsert, solistideks flötist Ingrid Paul Saksamaalt, Arvo Leibur ja Aare Tammesalu, mängib Eesti Sinfonietta, dirigeerib Alexander Prior. Eesti muusikat esindavad siin Artur Kapi ja Villem Kapi teosed. Pidunädal jõuab lõpule 23. juuni päeval vokaalansambli Maneo esinemisega kirikus ning jaanitule süütamise ja jaanipeoga lauluväljakul. 

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: