Marge-Ly Rookäär. Täismäng ehk Let The Peoples Sing'i peavõit ({{commentsTotal}})

Collegium Musicale võidukarikaga Helsingis.
Collegium Musicale võidukarikaga Helsingis. Autor/allikas: FB

Tänane kultuurikommentaar omamoodi kinnitab Mati Undi romaani pealkirja „Öös on asju”. Undi samanimelises 1990. aastal ilmunud postmodernistlikus romaanis otsitakse tegelikkuse taga suurt lugu, mis annaks elule mõttesügavust.

Öös on tõesti asju – on inimesi, on hallid kassid, on koorikonkursil õnnestumised ja ootamatused. Öö vastu esmaspäeva oli eesti koorimuusikakultuurile üheks tähisetekitajaks, kui Soomes toimunud rahvusvahelise kooride suurkonkursi "Let The Peoples Sing" kulmineerumise käigus pärjati üldvõitjaks kammerkoor Collegium Musicale.

Koorid, kelle oli kohale lähetanud rahvusraadiote muusikatoimetajate plejaad, ootasid konkursil põhjamaade ühes tähtsamas kontserdimajas lauldes kaude oma tegutsemisele vähemalt ühte sügavamat tähendust – olla või mitte olla. Ja kui olla, siis millise muusikaga olla? Muide - esmakordselt pidid kõik koorid olema reaalselt kohal, kui varasematel kordadel on lubatud ka osavõtt oma maa raadiostuudios lauldes.

Tõesti, mõõduvõtmine kunstis on läbi aegade tekitanud rohkelt polemiseerimist, kuid paratamatult me vajame liidreid, arvamuskujundajaid, supermänne. Lihtsamalt öeldes me vajame kinnitust , et tehtud valikud on õiged ja oma koosloomise läbi on teistele võimalik teha head. Sest mida muusika, eriti koosmusitseerimine muud ongi, kui ühine heategu.

EBU liikmesraadiote ühise saatena valmiv kooride konkurss on eriline mitmes mõttes. Mis kõige olulisem – sel konkursil on kordi rohkem kuulajaid kui ükskõik millisel teisel koorikonkursil. See on ülimalt tähtis argument, arvestades, et kontserttegevuse üks peegelpilt tuleb publikust. Raadiosaade, mis valmis soomlaste vabariigi juubeliaasta peohõngulises serveeringus, oli esmakordselt eetris nii teleris, veebis kui raadios – ühalt andis see osalevatele kooridele veel avarama auditooriumi, teisalt tekitas rohkelt esinemispinget.

Kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel on seitsme tegevusaasta jooksul lugematu arvu kordi esmaettekandnud Eesti muusikat, nende tegevus on rahvusvaheliste koorikonkursside karussellis olnud peadpööritavalt tihe ja pole sootuks vähetähtis, et nad on alati nõuks võtnud esitada Eesti muusikat.

Ka seekord. Ainiti Eesti muusika! Tormis, Pärt, Tüür ja Kreek said värskenduseks taaskantud koorimuusika maailmakaardile.

Võit tuli ootamatult.

Laste- ning noortekooride kategoorias esinenud Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekoor Kadri Hundi juhatusel tegi samuti suurepärase etteaste, nende esinemine oli muusikaliselt sisukas, intelligentne ja sütitav. Koori dirigendi Kadri Hundi sõnul said tüdrukud konkursilt väga hea kogemuse.

Koorikonkursi üks õnnestumise vundamente on hästi valitud esinemiskava. Eesti koorid on harjunud konkurssidel osalema ja eile laval käinud kaks kodumaist kollektiivi pole selles mõttes erandid. Mõlema koori kavad olid vajalike omadustega: karakterirohked, nüansirikkad, selgelsti tajutavate vokaal-esteetiliste parameetritega ja komplitseeritud muusika õnnestunud esitamisega.

Mõlemad meie koorid näitasid end mitmekülgsete organismidena, samas evides inimlikke väikesi eksimisi, mis vaid suurendasid koori loomulikkust. Tuletame meelde, et amatöörkooridele loodud konkursi üks eesmärke on propageerida musitseerimise kaudu ühiselt saadud positiivseid elamusi.

Kooride olümpiaks kutsutud EBU konkursile lähetab koorid oma maa rahvusraadio, Eesti koorid sõudis EBU lavale Klassikaraadio. Kui esimeses voorus kuulab rahvusvaheline žürii esitusi monteerimata helilintidelt, siis finaal toimub alati kontserdivormis. Helsingi Musiikkitalos toimunud suurkontserti vahendas ülekandes üheksa EBU raadiojaama üle kogu maailma.

Soomlased, kes pigistasid konkursi rahvusvaheliselt auditooriumilt välja kogu tähelepanu oma vabariigi sajandale juubeliaastale, on Let The Peoples Singist osa võtnud üpris konkursi algusaegadest ja on peavõidu saanud kolm korda. Kõik kolm koori tegutsevad praegugi ja esinesid finaalkontserdi eelõhtul galakontserdil.

Klassikaraadio vahendusel on Eesti koorid on osalenud EBU võidulaulmisel pea paarkümmend aastat ja peavõit on Eestisse tulnud vaid korra, aastal 2005, Tallinna Muusikakeskkooli tütarlastekooriga (dirigent Ingrid Kõrvits). Nüüd siis, 12 aastat hiljem, saame rõõmustada, et kooride olümpiavõit on kahel järgmisel aastal hiigelsuurde rändkarikasse kehastatult läikimas kusagil Endrik Üksvärava kodus.

Videoülekannet Musiikkitalost jälgisid miljonid inimesed, kontsert on Klassikaraado kodulehel järelkuulatav.

Konkursi Let The Peoples Sing algatas 1961. aastal BBC eesmärgiga propageerida koorimuusikat raadioeetris. Pika traditsiooniga konkurss toimub igal teisel aastal erinevates Euroopa kultuurikeskustes ja sellest on saanud koorimuusika üks suunanäitajaid. Järgmiseks korraks kohtutakse kahe aasta pärast Hispaanias.

Jah, öös on asju.

Võitu ja joovastust. Ülevat, piiritut rõõmu muusikast.

Ja lõpmata suurt tänutunnet kõigi Eesti kooride vastu, mida koges sel ööl duši all nuttev Klassikaraadio muusikatoimetaja.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: