Meistri enda lahkumine on äratanud meis tavatähelepanust suurema, tema loomingu aktiivsema ülevaatamise ja meenutamise soovi.

Kui nooruke Veljo Tormis tuli 1955. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja loominguõpetajaks, oli tal Moskva konservatooriumist lõpudiplomi saamiseks veel ühe õppeaasta jooksul vaja professor Vissarion Šebalini juures ühtteist sooritada.

Esimesel oma päris vabal õppeaastal 1956/57 andis Tormis tunde ka muusikakooli esimese kursuse teoreetikute rühmale. Meie rühm oli kolmeliikmeline, olime oma vanuseltki sel perioodil üsna erinevad: 14-aastane flööti ja klaverit õppinud Kuldar Sink, Tunne Kelami noorem vend, oli meil ju pooleldi imelaps, muusikaliselt väga arenenud ja laia silmaringiga, varakult muusikaõpingutega alustanud. Loomingu ja teooriatunnid toimusid rühmas, kellest tasapisi jäid loomingutundidest eemale mina ja minust kolm aastat vanem Avo Hirvesoo, Kuldar edenes aga kärmelt tänu Veljo intelligentsele ja arukale nõudlikkusele. Vormiõpetuse (analüüsi) kursusel, vahel ka loomingutunnis, mängis õpetaja Tormis koos Kuldariga neljal käel klaveril sootuks uusi põnevaid partituure, mis olid haruldustena meist kellegi kätte tulnud. Mäletan, et nende teoste hulgas oli isegi Rahmaninovi IV klaverikontsert(!), sest USAs surnud Rahmaninov oli ju seepärast siinmail parajalt ebasoosingus.

Muusikakoolis õpetajana töötamine tõi kaasa Tormisele väga õnneliku juhuse: ta pidi muusikakooli tudengitega suvelaagrites õpetajana kaasas olema ning avastas enda jaoks Kihnu rahvalaulu (loomingus „Kihnu pulmalaulud“, 1959) ning jäigi rahvamuusika radadele aastakümneteks astuma ja sealt edasi minema.

Tallinna Muusikakoolis olid Veljo Tormise loominguõpilasteks Arvo Pärt, Rein Laul ja Kuldar Sink, Muusikakeskkoolis mõned aastad hiljem Lepo Sumera, Tarmo Lepik, René Eespere ja Rein Rannap. Tormis jäi vabakutseliseks aastast 1969, vaid 1974-1983 oli ta Heliloojate Liidu juhatuse esimehe Jaan Räätsa ühiskondlik asetäitja.

EMTAs avati 2005. aastal Veljo Tormise regilaulukeskus(!), mis oli midagi ennekuulmatut. Tallinna Muusikakooli õpetajana algatas Tormis 'loominguringi', mille koosolekuil-üritustel said noored autorid juba oma katsetuste alguses lugusid elavas ettekandes kuulata. Ka niisugust loomingulist ringi polnud siinmail varem nähtud-kuuldud.

Miks ta valis õpinguteks Moskva, aga mitte Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi? Siingi sündis õnnelik juhus koos noorte endi õnnega: Lea, vaevalt 19-aastane ja Veljo, napilt 21-aastane, olid 1951. aastal abiellunud. Veljo oli jõudnud siiski TRKs aasta kompositsiooni õppida Villem Kapi käe all. Leal polnud aga võimalik Tallinnas teatriteaduse kõrgharidust omandada, ja ta sai võimaluse õppida Moskvas GITIS-es (Riiklik teatrikunsti instituut). Nii mindigi juba üheskoos Moskvasse.

Veljo oli uue otsija ja algataja oma tegemistes alati ja kõikjal. Samas oli ta tõeline vana kooli härrasmees, väga tähelepanelik ja viisakas, kaastundlik ja huvituv, seda kõike ilma poseerimata. Ta ei ajanud kunagi nii nähtavalt oma asja, et hõivata tähelepanu enda peale, kuigi oli alati järjekindel oma arvamistes ja tegemistes.

Selline tõeline ise vaikselt tagasihoidlikuks jäänud liider, esirinnas liikuja oli ta kõik oma elu aastakümned. Kui ta oli end pärast 70. sünnipäeva 'emeriitheliloojaks' nimetanud, lubades enam mitte ühtegi uut teost juurde kirjutada, tekkisid hoopiski tema teoste uued seaded, algul teiste, interpreetide poolt tehtuna meistri viisaga, vahel sundisid olukorrad maestrot ennastki käed külge panema.

Aegade jooksul on tekkinud aina uued Veljo Tormise saarekesed mitmetel maadel, neist väga tuntud on Tormise tutvustused USAs Oregoni osariigis Portlandis, kus Tormis ka ise rohkem kui kord kohal käis. Seda liini krooniks ameerika populaarse helilooja ja kooridirigendi Eric Whitacre'i alles läinud kuul Riias koorieurovisioonil öeldu – et tänu Arvo Pärdile ja Veljo Tormisele on temast saanud niisugune helilooja, nagu teda praegu muusikamaailm tunneb. Eesti koorid eeskätt, aga koorid teisteltki maadelt, on saanud oma rahvusvahelised konkursivõidud sageli ka Tormise muusikaga.

Tormisest kui üliaktiivsest heliloojast oli ikka ja jälle vaja kirjutada. Ühel niisugusel kohtumisel kinkis maestro mulle sünnipäevaks väga defitsiisse Soomes välja antud mitmeköitelise muusikaleksikoni registri- ja täiendusköite, kirjutades selle tiitellehele pühendusena „Priit Kuusele Veljo Tormiselt – ühed Lõvid mõlemad“. Oli aasta 1986.

Kui kiirustades panime kokku raamatut „Jonni pärast heliloojaks!“ (2000, Prisma Print), suutis maestro ise imeteldava järjekindlusega intervjuusid ette valmistada, oma korras arhiivist materjalid leida, millest rääkida. Lea Tormis oli siin suureks abiks tekstide kriitilise ülevaatajana. Polnud raske raamatu lisadeks ka kroonikaid kokku panna, sest seda võimaldas korras arhiiv. Veljo polnud algul sellega eriti päri, pärast aga ütles, et päris tore oli sealt mõndagi asja ruttu leida.

Meenutagem Tormise muusika mõningaid ettekandepaiku ja esitajaid vaid tänavuselt, mälestusaastaks kujunenud ajast.

August: Veljo Tormise 85. sünnipäeva puhul jõudis 2015. aasta suvel sündmusena publiku ette lavastuslik kontsert, nn mana „Sünnisõnad”, mis on Von Krahli teatri, Nargen Opera ja Nargenfestivali koostöös valminud haarav etendus. Selle tööga on dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas jätkanud Veljo Tormise muusikale põhinevate suurvormide tsüklit. „Jõud, mille alge on kusagil seal, kus asjadel ei ole nimesid, kohas, mida me tunneme, kuid seletada ei oska“, on Peeter Jalakas sellegi ettevõtmise puhul öelnud. „Sünnisõnad“ tõi Kaljuste nüüd Veljo Tormise ilusaks mälestuseks augustikuu algusnädalal taaskord välja ja täna on Tallinnas Noblessneri valukojas „Sünnisõnade“ viimane, kuues etendus.

Sünnipäeva künnisel tegi kammerkoor Collegium Musicale teoks oma esimese kontserdireisi kolmest plaanitavast Tormise „Unustatud rahvaste“ asualadele, need kuus kontserti toimusid Soome Karjalas ja Venemaal Karjala vabariigis. Juhatasid Endrik Üksvärav ja koori abidirigent Miina Pärn. Muusikaretke Karjalasse tegi kaasa ETV muusikasaate „MI“ toimetusgrupp. Järgmistel reisidel 2018. aastal lähevad nad Leningradi oblastisse ja Lätimaa liivlaste muistsetele asustusaladele.

Juuli: Varssavi lossifestivalil esitab ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel 10. juulil olulise kavaosana rea teoseid Tormise loomingust. Enne seda laulab ETV tütarlastekoor Saluveeri juhatusel Strasbourg'is Europarlamendi saalis Eesti eesistumise alguse puhul Euroopa Liidu Nõukogus. E STuudio noortekoori esinemised Inglismaal pühendatakse Eesti eesistumise algusele Euroopa Liidu Nõukogus. Koori juhatavad Külli Lokko ja Eliisa Sakarias. Koor annab Inglismaal kokku neli tunniajalist kontserti, kavas ka Tormis. Noorte segakoor Vox Populi väärib Janne Fridolini juhatusel Sitsiilias Milazzo festivalil ja koorikonkursil InCanto Mediterraneo kulddiplomi ja koguarvestuses teise koha, saades ka eriauhindu.

Euroopa 3. kooriolümpial (European Choir Games) Riias Eestit esindanud üle-eestiline neidudekoor Leelo võidab kulda Külli Kiiveti juhatusel. Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) esmakordsel koorikonkursil „Eurovision Choir of the Year“ Riia Arena'l esindab Eestit ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Nende kuueminutiline võistlusprogramm koosneb Veljo Tormise muusikast Saluveeri arranžeeringus.

Juuni: Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor võidab Bulgaarias Balchikis rahvusvahelise festivali Chernomorski Zvutsi konkursil Andrus Siimoni juhatusel esikoha mees- ja naiskooride kategoorias ning saab ka eripreemia. Eesti koor laulab nii konkursil kui kontsertidel Ester Mägi, Eduard Tubina, Mart Saare, Veljo Tormise muusikat.

Mai: Kammerkoor Collegium Musicale laulab Euroopa päeval Poolas Szczecini Filharmoonia kammersaalis. Korraldajate soovil kõlab kontserdil läbilõige Veljo Tormise kooritsüklist „Unustatud rahvad“, dirigeerib Endrik Üksvärav.

Aprill: Kaheksa Eesti naiskoori annavad kontserdi Riias Maarja Magdaleena kirikus, Ühendkoorina esitatakse eesti heliloojate laule, sh Veljo Tormist, neli koori esinevad ka eraldi. Pärnu Muusikakooli neidudekoor Argentum Vox saavutab Toomas Volli juhatusel XIV Budapesti koorifestivalil P-kategoorias (modern, gospel, pop) kulddiplomi ja kategooria võitja tiitli, pääsedes kuue koori hulgas ka Grand Prix' vooru. Hollandi Eesti maja korraldatava teistkordse Eesti laulu- ja tantsufestivali „Kõlavöö“ Amsterdami programmi tuleb esinemistele enam kui 200-liikmeline ühendkoor lauljatega 15 riigist. Eestit esindab omaette kollektiivina kammerkoor Collegium Musicale.

Märts: Estonia kontserdisaalis toimus meie silmapaistvate kollektiivide ühiskontsert, mis korraldati Veljo Tormise mälestuseks. Suurupi naiskoor Meretule väärib hõbediplomi Hispaanias koorikonkursil „Golden Voices of Montserrat“, mis toimub Lloret del Mar'i linnas. Koori dirigendiks on Elen Ilves. Jaapanis Nagoyas Aichi prefektuuri kunstiteatris toimub kontsert Eesti koorimuusikast. Seda laulab Tohkai meeskoor Ants Sootsi ja Ryosuke Karahasi juhatusel, mitme pala autoriks ka Veljo Tormis.

Veebruar: Eesti Filharmoonia kammerkoor teeb oma seni pikima kontserdireisi 1.-26. veebruaril Põhja-Ameerikasse (USA ja Toronto), a cappella kavasid 1.- 18. II juhatab peadirigent Kaspars Putniņš. EFK-l on kaasas kaks kava, üks „Northern Land & Spirit“ Põhjamaade muusikast, kus ka Pärt ja Sibelius, Tormiselt „Tornikell minu külas“ ning „Raua needmine“. Soomes laulab Eesti Naislaulu Selts kontserdi „Õnn ja arm“ („Onni ja rakkaus“) Helsinkis Alppila kirikus Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Esinesid tütarlastekoor Ellerhein, üle-eestiline neidudekoor Leelo ja neidudekoor Kurekell, juhatasid Ingrid Kõrvits, Külli Kilvet ja Vilve Maide.

MustonenFestil Iisraelis tehti 24. veebruaril pühendus Eesti Vabariigi aastapäevale, mil Collegium Musicale esitas üleni Veljo Tormise kava vabaõhulaval Tel Avivi Sarona linnaosas, ettekandel osi koorisarja „Unustatud rahvad“ kõigist kuuest süidist. Collegium Musicale andis Iisraelis kokku kümme kontserti, neist oli Tormis mitmes kavas.

Mida Tormis meie eesti koorimuusikale ja kogu rahvuskultuurile tähendab, on mälestusena talle meie kümnete ja sadade kooride tegevusest ning laulupäevadelt ja -pidudelt näha ja kuulda.

Täna, 8. augustil, on ka Vardo Rumesseni mälestuspäev, tema 75. sünniaastapäev.