Margot Visnap: Lea Tormis on teatrirahva hulgas omainimene
17. detsembril tähistab teatriteadlane Lea Tormis 85. sünnipäeva. Margot Visnap meenutas sünnipäeva puhul Tormise tähtsust Eesti teatriloos.
Lea Tormis on teatrirahva hulgas omainimene. Kes ütleks tema kohta Lea Tormis? Ikka Lea. Mis ei tähenda, et Lead võetaks kui "omainimest". Lea on alati teatritegijate kõrval, hoolib nendest, aga samas on ka õpetaja. Toompea Panso koolis on Lea Tormis näitlejaid-lavastajaid harinud juba 1961. aastast Eesti ja maailmateatri ajaloo loengutega. Emeriitprofessorina õpetab teatrilugu tänagi. Õpetaja on ta aga nii Toompea kooli kasvandikele kui ka kõigile teistele, kes teatri sees-ümber-kõrval asuvad.
Mina "kohtusin" tõsisemalt Lea Tormisega tema teatriajaloo raamatut "Eesti teater 1920 – 40" tudeerides, kui kirjutasin Tartu ülikooli ajakirjanduse üliõpilasena diplomitööd aastatel 1934–40 ilmunud teatriajakirja Teater kohta. Tänu uurimisteemale olid mulle toona, 80ndate keskel, avatud ka ülikooli raamatukogu erifondid, mille arhiividest sai ajalehtede ja ajakirjade kaudu aja- ja teatriloo "puhtamalt" kätte.
Nüüd, tagantjärele mõeldes, oli mu tegelik õpik ikkagi Lea Tormise eesti teatriloo käsitlus. Kuidas Lea Tormis on osanud ja suutnud "kodanliku Eesti teatri" ajaloo nii adutavalt kirja panna, on minu jaoks tänini mõistatus. Tänased ajalookirjutajad võiksid Lea Tormiselt mõndagi õppida. Kuidas kirjutada ajalugu oludes, kus oma ajalugu justkui polegi olemas. Ja kuidas kirjutada ajalugu nii, et see kehtib ka 30 aasta pärast. Kes on Lea Tormise teatriajaloo raamatut lugenud, on ilmselt adunud seda ajaloo sisse minemise tunnet – nad kõik, Theodor Altermann, Paul Pinna, Ants Lauter, Erna Villmer jt – ongi justkui täna ka siin ja olemas. Lea Tormis on omaaegsed eesti teatriloo tegijad ja lavastused jäädvustanud teatrimällu. Jaksatagu vaid lugeda.
Lea Tormise teatriarvustusi tahaks ikka veel lugeda. Tundlikult peeneid, tegijate allhoovusi püüdvaid, tema teatrit loovaid tekste. On ju nii, et mõni kirjutaja võib jäädagi teatrist kirjutades tema teenriks, teisest saab looja, kes kirjutajana teatrit teenides on samas ka teatri tegija. Lea seda on.
Tänased teatritegijad hindavad Lea Tormist väga. Nende sõnul on suur rõõm teda saalis näha ja olla kindel, et üks tark inimene hoiab ennast kursis teatri tegemistega, on hea sõnaga toeks nii vanadele kui noortele õpetaja lepliku kannatlikkuse ja targa tolerantsiga.
Üks üsna nähtamatu, aga suur roll on Leal olnud veel: Veljo Tormise kaasteelisena igapäevaelus ja loomingus. Lea toetus Veljo heliloomingusse on olnud mõõtmatult suur. Nagu oli Veljo truu kaaslane Lea teatriteel.
Kui lõpeb järjekordne teatrietendus, siis lavalolijad kummardavad ja inimesed saalis plaksutavad. Nagu alati. Täna tahaks olla nende praktikute nahas, kes kummardavad lavalt Lea Tormisele. Küllap nemad seda teevadki. Minu sügav kummardus Leale tuleb siis virtuaalavarusest
Toimetaja: Kaspar Viilup