Arvustus. Kõige särasilmsem laulupidu ({{commentsTotal}})

XII noorte laulupidu
XII noorte laulupidu Autor/allikas: Aurelia Minev /ERR; Siim Lõvi /ERR

Koolinoorte laulupeo "Mina jään" 17 emotsionaalset dirigendidebüüti kinnitasid traditsiooni jätkusuutlikkust.

Naelapead tabas Rasmus Puur, kui kirjutas tänavuse noortepeo jaoks muusika Anna Haava sõnadele: "Meie ei taha olla vaikiv lehekülg aegade raamatus, ununev lehekülg aegade raamatus!" Ühendkoori 14 250 lauljat hõiskasid kogu südamest seda, mida tänapäeva noored igatsevad – jätta endast jälg maha, muutes maailma paremaks. Panustada millessegi, mis on iseendast suurem ning õilsam. On see siis keskkonnasäästlikkus, inimõigused või – miks mitte – esivanemate algatatud traditsioon.

Hallil argipäeval hiilivad eestlase hinge ikka kahtlused meie rahva püsimajäämisest. Välisuudised lisavad tihti sinna juurde surmahirmu. Kiired muutused ja seni toiminud struktuuride lagunemine röövivad turvatunde. Ent siis tuleb laulupidu ja näitab, et kõige kiuste on lootust. Laulupidu näitab, et eestlased pole otsa saanud. Laulupidu näitab, et eestlane oskab pidutseda ilma alkoholita. Laulupidu näitab, et eestlased hoiavad kokku ja suudavad kollektiivselt tegutseda. Ja selles mõttes ei erine noortepidu kuidagi üldlaulupeost. Ei erine ka tantsupidu laulupeost.

"Silmades säravad sädemed, meie põues lainetab julgus ja jõud," laulsid noored laulukaare all Anna Haava sõnu. Vaadates neid 17 noort, kes tänavusel laulupeol dirigendidebüüdi tegid, ütleks, et tegu oli viimase aja särasilmseima laulupeoga. Kahtlemata armastavad laulupidu kõik, ent siiraid tundeväljendusi näitavad kõige ehedamalt ikka välja just noored. Ja seekord olid kõigi pilgud neil. Pidu ise on muidugi ülevam kui nähtud ja kogetud emotsioonid, aga tunded jäävad meelde.

Noorte koorijuhtide jaoks segunevad elu suurim hingevärin ja adrenaliin peo jooksul rõõmu, eneseteostuse ja kuuluvustundega, mis kõik kokku loovad sõnuseletamatult vägeva kogemuse. Seda sai nende silmist ja naeratustest lugeda.

Kui lauljad nõudsid eelpool viidatud „Meie“ laulu kordamist peo lõpul, ei jäänud dirigendipuldis helilooja Rasmus Puuri introvertsusest suurt midagi järele. Noormees oli nagu temperamentne lõunamaalane, tantsis ja naeris, ise varbaotsteni haaratud oma elu tipphetke. Ja kuidas teisiti saakski kõigest 26-aastaselt dirigeerida hiiglaslikku ühendkoori kümnete tuhandete pealtvaatajate silme all. Puuri kõrval tegid debüüdi laulupeodirigendina veel Ingrid Roose, Mai Simson, Kuno Kerge, Külli Kiivet, Valter Soosalu, Martin Sildos, Janne Fridolin, Kuldar Schüts ja mitmed teised.

Kava oli terviklik ning vahetekstid Eestist ja eestlastest kahtlemata lisasid isamaalisust. Veiko Tubina ja Rasmus Puuri ideekavandi põhjal väljavalitud laulude ühisnimetajaks oli noorus. Kaare all kõlasid lood noortelt autoritelt nagu Mari Jürjens, Mari Kalkun ja Kadri Voorand ning ansamblitelt Curly Strings ja Metsatöll. Laul ise võis olla ka aastakümneid vana, eeldusel, et autor oli seda kirja pannes kahe- või kolmekümnendates. Nii kõlas ka Ester Mägi, Miina Härma, Rein Rannapi, Olav Ehala, Veljo Tormise (kelle auks tehti ka leinaseisak) ja paljude teiste armastatud heliloojate looming. Dirigentide rea väärikamat otsa esindasid lugusid juhatades Olev Oja, Ants Soots ja Ants Üleoja.

Kunstilise poole kõrval aga on laulupeol palju muidki tahke. Üks asi on laulja või koorijuhina esineda, teine ja märksa proosalisem on tulla kontserti kuulama riigi suurimale perepiknikule. Kolmandaks tähendab laulupidu paljudele tööpäeva, et teleülekanne, logistika või toitlustus toimiks. Ja peale selle – mitte kunagi ei saa liiga palju tunnustust vaprad koorijuhid ja muusikaõpetajad üle Eesti, kes õpetavad lastele selgeks kuitahes keerulise repertuaari, kantseldavad neid laulupeo nädalal ning lohutavad ja leevendavad mudilaste koduigatsust. Just nendel lasub kollektiivselt kõige suurem vastutus, et nii helikõrgused kui lauljad ise õigel ajal õiges kohas oleks.

Mis aga noori puudutab, siis laulu- ja tantsupeo traditsioon on küll kindlates kätes. Ja mis veenvamat tõestust eesti kultuuri jätkusuutlikkusest saakski olla kui see, et laulupeo lõppedes jäid noored veel "Põhjamaad" laulma ning ärajäänud tantsupeo etenduse asemel korraldasid julged noored kiirelt uue omaalgatusliku etenduse Vabaduse väljakul. Elagu ja rõõmustagu Eesti!

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: