Algupäraselt kirjutas Einojuhani Rautavaara "Vigilia“ koguöiseks jumalateenistuseks. Preester Teo Merras seletas, et koguöine vigilia on algselt läbi öö kestev jumalateenistus. "Meie traditsioonides, vene kombe kohaselt, on vigilia laupäeviti ja pühade eelõhtul ja kestab paar-kolm tundi."

Rautavaara teos on kirjutatud Ristija Johannese pea maharaiumise pühaks. Merrase sõnul on teos väga raske ning Soomes leidub vaid mõni koor, kes suudaks selle autentselt ette kanda. "Samas polegi ilmtingimata vajalik sellist öö läbi kestvat teenistust korraldada, sest teos ei põhine ortodoksi kirikumuusika traditsioonidel. Lugu väljendab helilooja nägemust, milline kirikumuusika võiks olla," tõdes Merras.

HUIK! kandis Soomes ette "Vigilia“ kontsertverisooni, mis kestab tund ja veerand. Koori juhatanud Ingrid Roose loodab siiski, et kunagi avaneb võimalus esitada teost koguöisel jumalateenistusel. "See oleks midagi täiesti erakordset," leidis Roose.

Rautavaara teose juures jäi Roosele kõigepealt kõrvu harmoonia. Põnevust tekitas ka teose massiivsus. "Arvan, et seda teost on võimatu mõnes mõttes millegagi võrrelda või kõrvutada, ta on üpriski omalaadne,“ sõnas ta.

Roosele dirigendikepi usaldanud Kaspar Mänd, kes on HUIK! segakoori asutaja ja dirigent, kuulas koori etteastet publikust. "Tundus paras hetk anda vaheldust nii koorile kui ka mulle. Eriti just koorile on kasulik, et seal ees käiksid ka teised dirigendid, et natukene värskendada pilti," nentis Mänd ja lisas, et kõrvalt kuulates on väga palju head, mis meeldib ja väga palju asju, mida lähedal olles varem ei ole kuulnud või tähele pannud.

Kaspar Männi hinnangul on Rautavaara "Vigilia“ oma kestvuselt ja sisu intensiivsuselt maraton, n-ö koorimuusika "Vasaloppet“. Kooriga ongi plaanis kavva võtta aina rohkem suurvorme koorimuusika paremikust - pärast jõulukontserte võtab HUIK! ette Tambergi oratooriumi "Amores“. "Ootame seda huviga, sest see on väga omanäoline teos, mida kuuleb harva," kinnitas Mänd.

"Algusest peale on Huigiga olnud soov see, et kasvaks välja üks suur segakoor. Selline, mida Eesti koorimaastikul praegu palju ei ole, kellega saaks esitada sellist suure segakoori repertuaari," selgitas ta ja tõdes, et kollektiiv on nüüd kaheksa aastaga järgemööda on kasvanud, nii koosseisult kui läbi repertuaari. "Praegu teeb koor esimesi samme ja murrab esimesi hambaid tõeliste koorimuusika pähklite ja pärlitega," ütles Mänd ja lisas, et eks koor on nagu Tallinna linn, mida on vaja ehitada ja kasvatada. "Ma loodan, et väikeste sammukestega liigume sinna suunda, et oleks koor, kes esitab Tobiase motette, Mart Saart ja muudki."

Soome riigi suure juubeli valgel mõtisklesid dirigendid teleekraanil ka Soome rolli ja kuvandi üle. Kaspar Männil on Soomega positiivsed tunded. "Olen alati imetlenud Soome kultuuri ja mulle tohutult meeldib Helsingi arhitektuur," tõdes ta ja kinnitas, et Rautavaara on pikka aega tema suur lemmik olnud. "Rautavaara koorimuusika, orkestriteosed ja klaverikontserdid näiteks, imelised teosed," lisas ta ja tõi välja, et Soome muusikas on palju, mida avastada. "Ega me väga palju ei tea ega esita seda, mida naaberrahvad kirjutavad."

Ingrid Roose hinnangul tasub minna Soome loodust nautima. "Soome on ikkagi meie naaberriik ja meile väga oluline, ma naudin väga ka soome keelt, nii et kui me juba laeva peale saime ja esimesed katked sellest õigest soome keelest tulid, siis oli juba vahva.“

Kuigi eesti ja soome keel on sarnased, leiab Roose, et eestlasel on raske soome keeles laulda. "Esiteks sellepärast, et soome keeles on pikad sõnad ja laused, samas on keeruline seegi, et meie tähestik on sama, aga hääldus erineb."