"MI" jagas festivalimuljeid Pärnust ({{commentsTotal}})

Sügishooaja esimene muusikasaade „MI“ (eetris 7. septembril) oli ühe jalaga veel suves ja meenutab augustikuist Pärnu Muusikafestivali. Muusikasaate vahendusel saab lähemalt tutvuda sündmuse raamidest välja kasvanud Eesti Festivaliorkestriga, kes käis äsja oma esimesel turneel.

Eesti Festivaliorkester tuli Pärnus kokku esmakordselt aastal 2011. Oma esimese välisturnee tegi Eesti Festivaliorkester augusti lõpus, andes kontserte naaberriikides – Lätis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Kõiki kontserte dirigeeris Paavo Järvi.

Festivaliorkestrisse on Paavo Järvi kutsunud eesti interpreete kodu- ja välismaalt ning silmapaistvaid muusikuid mujalt maailmast. „See on selline natukene vanamoodne protseduur, mida tänapäeval vist ei olegi kuskil – ma ise valin nad kõik isiklikult välja,“ tutvustab Järvi orkestri komplekteerimist. Järvi radarile jäävad muusikud, kes on tehniliselt suurepärased ning fanaatilised loojutustajad muusikas. Lõpuni neid kriteeriume siiski seletada ei saa ja ei peagi, Järvi lähtub paljuski ka sellest, kellega tekib tal muusikaline kontakt. Dirigent nendib, et (välis)eestlastel võib olla teatav eelis, kuid rahvusest olenemata peab tegu olema erakordse muusikuga.

Londonis elava eesti kontrabassimängija Siret Lusti sõnul teeb Eesti Festivaliorkestri eriliseks Paavo Järvi isiksus. „Selliseid tipp-dirigente on kogu maailmas käputäis. Ma arvan, et kõikide muusikute jaoks, kes siin [orkestris] on, juba see võimalus koos Paavo Järviga seda teha, on alati inspireeriv ja rõõmustav.“ Lisaks leiab Lust, et nii suurt energiat nagu on korra aastas Pärnus, ei saaks üheski palgalises orkestris saavutada. 

Flötist Maria Luisk meenutab saates mulluse festivali emotsionaalsemat hetke. Lisalooks oli Sibeliuse „Kurb valss“ ning enne loo algust teatas Paavo Järvi, et pühendab selle Prantsusmaa terrorirünnaku ohvritele. „Orkestris oli niivõrd tugev emotsioon, et kõikidel olid peaaegu pisarad silmas,“ sõnab Luisk.

Vioolamängija Andres Kaljuste võrdleb festivaliorkestrit sõpruskonnaga. „Me oleme üks suur kooslus sõpru, väga paljud meist on käinud samas koolis ja siis läbi nende aastate, kui on välismaalt sisse tulnud orkestri muusikuid, siis ka nendest on saanud meie sõbrad. Nii et kui me tuleme üks kord aastas siia kokku, siis me tuleme n-ö omade keskele, selleks, et teha seda, mida me armastame teha, see on musitseerida ja teha seda toredas Pärnus ja fantastilise dirigendi käe all ja mängida maailmaklassi muusikat,“ tõdeb Kaljuste.

Rohkem Eesti Festivaliorkestrist ja Pärnu Muusikafestivalist saab kuulda ja näha muusikasaates „MI“ neljapäeval, 7. septembril kl 22.10 ETV-s. 

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: