AK kultuuriuudised uurisid võimalusi koorijuhtide palgatõusuks
2019. aasta juubelilaulupeo eel on tõusnud küsimus koorijuhtide väikeste palkadega seoses. Koorijuhtide vanus kasvab ning väike palk ei motiveeri noori enam koorijuhi eriala valima.
Sel suvel oli laulukaare alune säravaid silmi täis ning oli näha, et noored jäävad, kuid kas ka kümne aasta pärast, selles ei ole laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum enam nii kindel, vahendasid AK kultuuriuudised.
"Tänagi oleme siin lumisel lauluväljakul, mis on inimtühi, aga see ei tähenda, et koorid kusagil ei harjutaks, rahvatantsijad kusagil proovi ei teeks. Ma arvan, et see põhiprobleem laulu- ja tantsupeo protsessi puhul asub just seal, et nende inimeste töö oleks piisavalt väärtustatud ja võib-olla ka reguleeritud. Kas seda saab teha seadusega? Ma pole selles päris kindel," rääkis ta.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ütles, et koorijuhtide palgad on kohalike omavalitsuste vastutada. Riiklik toetussüsteem on lisaks.
"Keskmine kollektiivitoetus aastas on 300 eurot, rahasumma on väike, aga kollektiivide arv küündib ligi 1800ni, nii et kui see kõik kokku korrutada, on summa päris suur ja see on just toetus lisaks kohalikule omavalitsusele."
Tartu vallal on kaks naiskoori, üks segakoor, üks pasunakoor, lisaks arvukaid lastekoore koolides. Koorijuhid saavad palka väga erinevalt.
Tartu vallavanema Aivar Soopi hinnangul jääb muusikaõpetajate tasu, kes ka kõrvalt koori juhivad, suurusjärku 100 eurot kuus.
Ka Kuressaare linnapea Madis Kallas tunnistas, et koorijuhid väärivad suuremat töötasu.
"Küsimus on valikutes ja ma arvan, et oleme täna teelahkmel, kus me peame hakkama rohkem mõtlema inimeste peale ja mingid investeeringud ehitustesse peavad edasi lükkuma."
Nii vallajuhid kui ka kultuuriministeerium avaldasid lootust, et ühinenud valdade eelarvetes leitakse rohkem vahendeid ka koorijuhi töö väärtustamiseks.
Toimetaja: Madis Järvekülg