Arvustus. Vaevadest sai mu armastus* ({{commentsTotal}})

Hirvo Surva
Hirvo Surva Autor/allikas: Aivar Kapsta

ERRi segakoor tähistas 9. aastapäeva kummardusega Veljo Tormisele.

Eesti Rahvusringhäälingu segakoori sünnipäevakontsert Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis 9. mail 2017.

Et ühel argipäeva õhtul soovib ERRi segakoori lauljaks saada 90 lauljat, oli ootamatu isegi koorimuusikas kõike näinud dirigent Hirvo Survale. Sest kui üheksa aasta eest laulupeole mineku soovist süttinud kollektiiv järgmistel hooaegadel tasapisi kokku kuivama hakkas ja koorilauljaid juurde otsiti, siis just nii palju laulumaiad ühel õhtul Eesti Raadio 1. stuudios kokku sai. On kuidas on, aastapäevakontsert näitas ERRi koor võimekust olla oma klassi eesistuja väga mitmel moel.

ERRi segakoori muusikaarmastuse protsent on erakordselt kõrge. Lavanautimist ja enesekindlust kumas vastu koorilauljate loomulikust olekust ja sünnipäevakontserdil esitatud lauludest.

Kava kujunes (õhtu avanumber Mendelssohn-Bartholdy kahe koori teosele vaatamata) kodumaise koorimuusika keskseks. Oli kuldseid hitte, oli uut muusikat, poliitilist satiiri ja laulupeorepertuaari. Kõlanud laulude seast jäid erilisena helisema Mart Saare “Noore suve muinasjutt” ja Tuudur Vettiku “Nokturn”, mõlemad komplitseeritud partituuriga igikestvad klassikud. Aga kõlasid ka Ester Mägi, Pärt Uusberg, Andres Lemba jt. Suur osa kavast oli valitud Veljo Tormise loomingust, viimasena kõlas laulupeo 100ndaks aastapäevaks temalt tellitud “Laulu algus”. Laval oldi ka külalistega (EÜE Väinamere Segakoor ja Pagana segakoor) ning lisaks Hirvo Survale tulid lavale koorijuhid Kuno Kerge ja Indrek Vijard. 

ERRi segakoori kontsert kuulus praegu populaarsesse kontserdivormi olles perekontserdi variatsioon. Publikus oli palju nooremat kuulajaskonda, osa alles mõnenädalased. Laste valjuhäälsed kommentaarid, pereliikmete lähedalolu, läbi klaaside silma sillerdav kevadpäike, väiksed inimlikud segadused häälteandmisel või krobedamad laulu algatused muutsid kohalolijate tuju koduseks ja krambivabaks. Ja ka kooril, kes kõlas kenasti - vokaal hoolitsetud ja ümar, sisseharjutatud štrihhidega voolitud fraasid, mõtestatud teksti esiletoomine ja enese muusikas nautimine domineerisid terve õhtu jooksul.  

Karismaatiline Hirvo Surva on suutnud asjaarmastajate hobist dekaadi jooksul välja arendada vabariiklikul tasemel tõsiseltvõetava kollektiivi, kes on oma kvaliteediproovi kinnitust viimati update`inud Tuljaku-konkursil kohustusliku laulu parima interpretatsiooni eest saadud eripreemiaga. Jah, Hirvo Surva on imemees. Usun teadvat, milline suur töö on iga väiksemagi kokkukõla taga ja kui keeruline on hooldada kord nädalas kokkupandavat organismi. Iga meeskond väärib oma kaptenit. Hirvo Surva on ERRi koori selgroog ja külmakapimagnet, pole siis ime, et koori motoks on “Ela Rõemsal Rinnal”.

Palju õnne, ERRi segakoor, ilusat saabuvat juubelihooaega!    

 

Marge-Ly Rookäär on Klassikaraadio  muusikatoimetaja.

 

* Hando Runneli tekst Ester Mägi laulule “Siin mu rõõmumaa”. 

Toimetaja: Valner Valme



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: