Hirvo Surva sõnas "Ringvaates", et tema arvates võiks hoida laulupeo puhtana, rakendamata sinna mingisugust poliitikat. "Laulupeol kõneleme me tegelikult muusika keeles ning kavas on olnud igasuguseid laule, alles hiljut olid peo esimesel päeval hoopiski ooperikoorid, lauldud on nii itaalia, saksa ja saksa keeles, seega ma arvan, et me ei pea sel teemal rääkida."

"Hoopis huvitavam on minu jaoks see, et paljud laulupeol osalevad vene koorid, kellelt ma olen küsinud, millised laulud neile enim meeldivad, on öelnud, et nad tahavadki eesti keeles laulda," ütles Surva ja lisas, et võib-olla mõtleksid venelased laulupeol venekeelset lugu lauldes, et miks nad seal midagi sellist tegema peavad.

Surva tõi välja, et oma kooriga on ta korduvalt ka venekeelseid lugusid esitanud, tema sõnul ei olegi küsimus mitte keeles, vaid muusikas endas. "Ükskõik, mis keeles räägime, me kõneleme siiski muusika keeles," nentis ta ja lisas, et kuigi laulupidu on 50 aastat vanem kui Eesti riik, siis on seal alati lauldud eesti keeles. "Isegi tsaari hümni esitati eesti keeles."

"Minu jaoks Eesti laulupidu on oma kultuuri ja keele kandja," kinnitas Hirvo Surva lõpetuseks ja tõdes, et kui me laulame seal ka teises keeles, siis on küsimus just muusikas. "Selle asemel, et hakata siin midagi vastandama, peaks proovima hoopis midagi koos teha."