Märt-Matis Lill: Veljo jälg meie kultuuris annab võrseid veel pikka aega ({{commentsTotal}})

{{1485325914000 | amCalendar}}

26. jaanuaril toimus muusikute algatusel Estonia kontserdisaalis muusikaline meenutus "Mõtisklused Tormise muusikaga".

Oma kummarduse heliloojale tegid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tütarlastekoor Ellerhein (Huvikeskus Kullo) ja Rahvusooper Estonia Poistekoor, organistid Piret Aidulo ja Ene Salumäe, dirigendid Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Mikk Üleoja, Ingrid Kõrvits ja Hirvo Surva.

"Mõtisklused Tormise muusikaga" toimus muusikainstitutsioonide ERSO, Eesti Kontserdi, EFK, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu, EMTA ja Eesti Heliloojate Liidu ühistööna. Estonia kontserdisaali fuajees oli avatud ka mälestuste- ja kaastunderaamat, kuhu said järelehüüde kirjutada kõik soovijad.

"Meie muusikanõukogu, mis ühendab kõiki muusikute liite, mõtles, et oleks kena niisugune mälestuskontsert korraldada. Autori soov oli, et see toimuks peale matust, aga kuna EFK teeb suure Ameerika matka ja see lööb need plaanid sassi, siis see kontsert, mida Veljo Tormis ise soovis, on 12. märtsil. Tänane kontsert on meie spontaanne reageerimine sellele sündmusele," selgitas dirigent Tõnu Kaljuste AK kultuuriuudistele.

"Veljo Tormis oli see, kes murdis läbi teatud klaaslae, mis meil vokaalmuusikas pärast sõda oli. Ta tõstis koorimuusika mitte ainult heliloomingu mõttes, aga ka eelkõige interpretatsiooni mõttes uuele tasemele. Kohale tulles oli alati uuemat sorti nõudlikkust: detaili- ja tekstitäpsust, mida varem sellises ulatuses kindlasti ei tehtud," rääkis dirigent Olari Elts.

"Veljoga algas ja kestis mingi väga oluline periood eesti muusikas, aga ma ei ütleks nii dramaatiliselt, et see sai läbi. See Veljo jälg meie muusikas ja ka laiemalt kultuuris on sedavõrd sügav, sedavõrd laiahaardeline, et see annab võrseid veel kaua aega," lisas heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill.

Eesti Kontserdi fuajees avatud kaastunderaamatu kõrval oli ajalooline trumm, mille kinkis Veljo Tormisele Lennart Meri ning millest sai alguse helilooja üks tuntumaid teoseid "Raua needmine".

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: