Arvustus. Kohvrid ja toolid ({{commentsTotal}})

Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses. Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

Musta Kasti „Kaksismaa/Kaksoismaa“, autor ja dramaturg-lavastaja Anni Mikkelsson, kunstnik Kristel Maamägi, valguskunstnik Mari-Riin Villemsoo, koreograaf Suvi Kemppainen. Mängivad Heidi Ajanto, Kaija M. Kalvet, Hennariikka Laaksola, Birgit Landberg, Liina Leinberg, Laura Niils, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi, Vera Veiskola, Jonnakaisa Risto ja Paavo Kääriäinen. Esietendus 21. VI Eesti Rahva Muuseumi viinaköögis.

Idee, et Eesti võiks kuuluda mõne suurema riigiga kokku ja eksisteerida koondava riiginimetuse all, tundub aprioorselt halvaendeline. Siiski, kui kujutleda selles utoopias paariliseks Soome, ei paista mõte enam nii peletav. Kümnete tuhandete eestlaste elus ja tegevuses on Eesti ja Soome juba põimunudki hargmaiseks. Kahe riigi teatritegijate koostöös sündinud „Kaksismaa“ on omalaadne uurimus selle nähtuse taustast.

Autor-lavastaja Anni Mikkelsson ja soome-eesti trupp käsitlevad päeva­kohast teemat valdavalt mineviku kaudu. Lavastuse tutvustuses viidatakse riikide ühinemise idee lätetele, mis asuvad esimese üldlaulupeo ajas ja Eesti Vabariigi loomise eelsetes aastates. Otsese loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive. Seejuures ei postuleerita nende ajaloo erinevust ega osundata ka liigselgitavalt (nt sõja-) kogemuste mõningale sarnasusele või universaalsusele. Jutustatuna, laulduna või isegi lausumata, keha­mälus esivanematelt lastele kanduvatele lugudele näidatakse tuginevat meie olemine ja identiteet. Lihtne, kuid ilus ja mõjus kujutus põlvkondade sidemest on stseen, kui hallpead pärast viimast kätepesu oma noorte hoolitsejate juurest vaikselt taanduvad. Kui jääda kuulatama, on aga nende sõnu ja lugusid kõik tuulehood täis.

Suure osa Kaksismaa territooriumist moodustavad kahtlemata laeva­tekid. Etnodisko saatel pannakse proovile, kumb naabritest on sitkem tantsulõvi. Ehkki öine laevamelu on paljudele eestlastele ja soomlastele (olnud) see traditsiooniline tunnel, mis üle mere viib, paneb see stseen lavastuse muidu vaheldusrikka liikumise siiski eba­proportsionaalselt kauaks pausile. Teisalt on see peatus mingis mõttes tere­tulnud, kuivõrd teemakohaseid mõtteid ja lavastusideid näib tegijatel olevat olnud palju ning kohati läheb mulje kaootiliseks. Kõrvuti on liikumise-rända­mise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses (kunstnik Kristel Maamägi).

Juurte ja olnu tundmise tähtsustamise juures tekib aga lavastuse peateemast lähtudes küsimus: mis on laval olevate noorte endi (ja ka minu) generatsiooni kogemuses see, mis seob Eestit Soomega? Eelmiste põlvede pärandatust siiski ei piisa ja laevadisko hiilgeajad eestlastele tunduvad ka jäävat pigem aega, millal (või põlvkondadele, kellel) Soome või üldse kuhugi reisimine oli erakordne sündmus. Õllevankrid, millest Kaksismaa rahvalaulus Soome silda ehitatakse, pole samuti kuigi värske ja kaalukas sümbol. Praegustele noortele on maailm lahti igale poole, seetõttu ei ole ilmselge, miks nad peaksid tundma just põhjanaabritega erilist lähedust.

See, kas tantsupõrandal on vastupidavam eestlane või soomlane, lavastusest ei selgugi, kuna kahe kangema tantsija (Jonnakaisa Risto ja Liina Leinberg) vahel areneb esiti häbelik vestlus. Armastuskirjalaadsetes monoloogides tunnistatakse vastastikku oma erinevusi, sarnasusi, seniseid eksiarvamusi ja ühise tuleviku soovi. Eesti ja Soome kui armastajate kujutamisega just kahe naisena hoidutakse soostereotüüpidest tulenevatest jõujoontest ja konnotatsioonidest, mis paraku mehe ja naise puhul oleksid kaasa tulnud, samuti mõjub nende suudlus laval deklaratsioonina.

Tuumakas monoloogide stseen oleks sobinud eelnema lavastust lõpetavale Kaksismaa laulule. Kaksismaad kui üksteise lugude kuulamise ja mõista püüdmise kujundit seletav pöördumine publiku poole oli aga täiesti üleliigne puust ette tegemine. Samalaadseid üliselgesõnalisi lõppe on olnud ka mitmes Musta Kasti varasemas lavastuses, seejuures eri lavastajate töödes. Selle taga tundub olevat ebakindlus oma kunstiliste valikute õigsuses ja põhjendatuses ja/või on see vanamoelisest lasteteatrist mingil viisil külge jäänud taak. Nii või teisiti jätab tüütu mulje see, kui vaataja tõlgendusvõimet alahinnatakse.

Lavastusest jääb siiski enim kõrva ühes monoloogidest kõlanud sõnum ja kujutlus, et Soome ja Eesti, kahe iseseisva ühine ruum pole sissepoole sulgunud, vaid sõbralikult avatud ka võõraste vastuvõtuks. Eesti puhul on see praegu mitmeti pigem soov­mõtlemine kui tegelikkus, kuid ehk ongi püüdlemine selles stseenis väljendatud väärtuste – koostöö, võrdsuse, avatuse – poole selleks, mis praegusi noori eestlasi ja soomlasi ühendab. Nagu samuti lavastuses, ehkki teises kontekstis kõlavas vendade Urbide laulus: „See pole ju nii, kuulen, lausuvad kellegi huuled, kuid nõnda see olema peab ja nii olema saab.“

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: