Tartu psühhedeeliakonverentsil osalevad Pekka Gromow, Maryn E. Coote, Kiwa jt ({{commentsTotal}})

Marynel Marju Kuut
Marynel Marju Kuut Autor/allikas: ERR

Plaadipood Psühhoteek, Prima Vista kirjandusfestival ja Soome Instituut korraldavad 2. septembril Tartus Genialistide klubis Psühhodisko III konverentsi alapealkirjaga "Psühhedeelia pildis ja sõnas".

Soome muusikateadlane, Helsingi ülikooli etnomusikoloogia dotsent Pekka Gronow peab kaks ettekannet: "Psühhedeelsest vinüülimuusikast Soomes" ja "Laulev revolutsioon Melodija plaadifirmas 1980. lõpus ja 1990. algul Balti riikdes".

Pekka Gromow on Soome muusikaarhiivi asutaja ning juhatanud ka 25 aastat Soome ringhäälingu YLE heliarhiivi.

Norras elav briti muusikakriitik ja festivalikorraldaja Rob Young räägib teemal "The LP Sleeve as a Form of Theatre", andes illustreeritud ülevaate 21. sajandiks peaaegu kadunud albumikujundusviisist, mis hõlmab lavastuslikku fotograafiat, keerukat kostüümikunsti ja stilistikat ning sürreaalset draama- ja müstikalembust.

Young on kirjutanud raamatud "Electric Eden: Unearthing Britain’s Visionary Music" (2010), "Rough Trade: Labels Unlimited" (2006) ja "Warp" (2005); töös on saksa ansambli Can biograafia ning Briti filmi ja TV alternatiivajalugu.

Toimub veel vestlusring Maryn E Coote'iga tema ja Marju Kuudi muusikast ja loomingust, avatakse Kiwa näitus “Eesti psühhedeelia remixid" ning näha saab filmi "Nõukogude hipid".

Öö hakul astuvad pulti DJ-MEK (Maryn E. Coote), Kersten Kõrge, Berk Vaher, Anssi Nieminen (Soome), Kiwa Noid, Ahto Külvet, Andreas McKeough, Alo Kivilo ja Kaspar Aug ning läheb jala- ja plaadikeerutamiseks.

 

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: