Euroopa Liidu IT-agentuuri kunstikonkursi võitis installatsioon "Jäämägi" ({{commentsTotal}})

"Jäämägi" Autor/allikas: Maret Sarapu

Riigi Kinnisvara AS viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim teos 2018. aasta suvel valmivasse IT-agentuuri peamaja aatriumi. 22 töö hulgast valis žürii võitjaks tunnustatud klaasikunstniku Maret Sarapu teose „Jäämägi“.

 

 

Žürii sõnul on teos hästi ära tabanud IT-agentuuri hoone olemuse. IT-agentuuri hoone on kui jäämäe tipp, millest näeme vaid üht kümnendikku. Ülejäänud struktuuri osad on Strasbourgis ja Austria mägedes, kus asuvad mahukad andmepargid. Teos tekitab kontrasti ruumi üldisele sisearhitektuursele lahendusele, mängides julgelt erinevale värvilahendusele ning kasutades hästi ära aatriumi loomulikku valgust. Tulemuseks on päevavalguses erinevatest nurkadest vaadeldav, kihiline, õhuline ja pidevalt värvi muutev skulptuur, mis enda muutumise kaudu muudab ka kogu aatriumi tunnetust.

Teos hakkab paiknema IT-agentuuri peahoone 15 meetri kõrguses ülevalt laienevas aatriumis, mis on hoone üks mõjusamaid ja paremini eksponeeritud kohti. Lihtsate naturaalsete materjalidega kujundatud aatrium on hästi nähtav tänavalt ja kõigilt korrustelt.

Konkursil pälvis teise koha ideekavand “Graaf”, autoriteks klaasikunstnikud Kai Kiudsoo-Värv, Piret Ellamaa ja Kateriin Rikken. Teos on  kaasaegseid materjale ja tehnilisi lahendusi julgelt proovile panev ja täidab hästi ruumi.

Kolmanda koha saavutas võistlustöö „Mandala“, mille autoriks on klaasikunstnik Kati Kerstna. Teosel on hea vormi- ja ruumitunnetus, mis võimaldab sellel eripalgeliselt esile tõusta ja muutuda vastavalt valgusoludele.

Eraldi märkis žürii ära kaks teost. Tõnis Malkovi, Märt Vaidla ja Martin Tago ideekavandi „Võrgukaart“ , mis on hästi läbimõeldud ja efektne hämaras valguses ning Flo Kasearu, Tõnu Narro, Rael Arteli ja Bruno Kadaku teose „Internet on tehtud kassidest“, mis tunnetab hästi kaasaegset visuaalkultuuri, olles samaaegselt humoorikas.

Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. Teos valmib 2018. aasta suveks. 

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maarin Ektermann ja Triin Tulgiste, Eesti Kunstnike Liidu esindajatena Mari-Liis Tammi, Reimo Võsa-Tangsoo ja IT-agentuuri hoone arhitekt Jaan Kuusemets, Siseministeeriumi esindaja Katrin Varik ja hoone sisearhitekt Margit Teikari. Ekspertidena osalevad Riigi Kinnisvara ASi esindaja Raivo Toom, eu-LISA esindaja Alar Kalamees ja IT-agentuuri hoone sisearhitekt Tuuli Trei. 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: