Sajandi lugu vaevavad kunstilised erimeelsused ({{commentsTotal}})

Kadri Noormets lavastuses
Kadri Noormets lavastuses "Rännakud. Tõotatud maa" Autor/allikas: ERR

Eesti sajandaks sünnipäevaks pühendatud teatriprojekti “Sajandi lugu” lavastuste puhul ei leia teatrid võimalusi koostööks. VAT Teatri ja Labürintteatriühenduse G9 koostöös sündinud "Sirgu Eesti" puhul on ERR kultuuriportaal täheldanud lavastusega kaasneva viinareklaami sobimatust Rahvusraamatukogus ning õhtu juurde käiva lavastusejärgse viinajoomise kohatust.

 Eesti sajandaks sünnipäevaks pühendatud teatriprojekti “Sajandi lugu” kuuluv teater Vanemuine ja Sõltumatu Tantsu Lava koostöö "Rännakud. Tõotatud maa" kukkus läbi ning ühise lavastuse asemel tuli kaks eraldiseisvat tükki. Midagi ei tulnud välja ka Teater NO99 ja Theatrumi koostööst sarja avalavastuses "Revolutsioon".

STL juhataja Triinu Aron selgitab, mis ta arvab Postimehes ilmunud Heili Sibritsa kriitilisest “Sajandi loo” artiklist ning miks Vanemuise ja STL koostöö ei õnnestunud.

Kas te Heili Sibritsa arvamust olete lugenud?

Ja muidugi olen.

Mis te sellest arvate?

Ma arvan, et see on väga emotsionaalne vastukaja. See lähtepunkt oli kultuuripoliitiline. Heili Sibrits soovis seda kultuurpoliitiliselt analüüsida, kuna tegu oli teatrite projektiga ja sellest emotsioonist ajendatuna oli ta teinud ka lühikese kunstilise kriitika, mis põhines väga emotsioonil ja oli üsna põhjendamatu.

Jääb segaseks, millised probleemid teil Vanemuisega olid?

Meil ei olnud mingeid probleeme. Lihtsalt Sõltumatu Tantsu Lava ja Vanemuise vahel ei tulnud ühist lavastust, mis oleks pidanud eesmärk olema. Ühist lavastust ei sündinud, sest me ei leidnud seda koostööd. Me tegime hoopis kaks lavastust.

Kas kaks lavastust tuli sellepärast, et ei leitud ühist nimetajat?

Jah, lavastuslikku koostööd ei sündinud.

Miks oli raske draamat tantsuga segada?

Asi polnud selles, et draamat oleks raske tantsuga segada. Ma arvan, et meil on võib-olla erinevad lähenemised teatri tegemisele.

Te lõite ka ühe veebilehe, mis peaks neid kahte lavastust siduma. Kuidas?

Seal oli osi nii meie lavastusest kui Vanemuise omast. Mõte oli ühendada kahe lavastuse ideed, et inimene tõesti sealt veebilehelt leiaks mingeid sidususi ja oma nii-öelda tee.

Kas te üritasite kuidagigi ka seda ühist lavastust päästa?

Muidugi. See oli meie esimene eesmärk ja selle nimel tegime kaua koostööd.

Kui kaua?

Üle kahe aasta. Alates sellest momendist, kui loositi avalikult välja need teatripaarid. Ma täpselt ei oska teile öelda.

Ja siis koostöö katkes?

Ei, koostöö ei katkenud. Lihtsalt ei sündinud ühist lavastust. Sündis kaks lavastust.

Ning kunstiline erimeel kahe teatri vahel oligi ainus põhjus?

Ma arvan küll, jah.

Mis hinnangu annaksite oma lavastusele?

Me ise jäime oma lavastusega rahule.

Mida te “Sajandi loo” järgmistest lavastustest ootate?

Ma ei oota midagi. Nagu teatri ja kunsti puhul ikka, ma lähen kohale ning vaatan, mis mulle pakutakse. Mul ei ole mingeid erilisi ootuseid.

 

Teater Vanemuine draamajuht ja Vanemuise osapoole lavastaja Tiit Palu ei olnud huvitatud juhtunut kommenteerimast. 

Ka "Sajandi loo" teatriprojekti esimene pääsuke, NO34 "Revolutsioon" pidi esmalt loodama Teatri NO99 ja Theatrumi koostöös. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi ning Lembit Petersoni teatrite ühisloome katkemise üheks põhjuseks oli Theatrumi remont, mis lõi plaanid segi, kuid põrkusid ka maailmavaated. NO99 leidis endale uued partnerid välismaalt, mis omakorda tähendab, et «Revolutsioon» jõuab väljapoole Eestit. 

Eesti teatrite ühisprojekti "Sajandi lugu" kolmas aastakümme valmis Rahvusraamatukogu, VAT teatri ja Labürintteatriühenduse G9 koostöös. Publiku ette tuuakse pseudoajalooaineline rännak "Sirgu Eesti", mille juures on kultuuriringkonnis küsimusi tekitanud nii väänatud ajaloosündmused kui pärast etendusi pakutav viin. Paljud publiku seast, kelle nimed on kultuuriportaalile teada, on märganud, et noorte puhul viina pakkudes vanust ei küsita.

"Sirgu Eesti" esitab suhteliselt tõe pähe tõestamata legendi, vandenõuteooria, et Konstantin Päts ja Johann Laidoner lasid tappa Artur Sirgu.

Lavastaja ja autor Aare Toikka ütles "Aktuaalsele kaamerale", et nende lugu räägib rahvast, riigist ja erakondadest ning inimesest nende keskel. Indrek Hargla monoloogist alguse saanud draama keskne tegelane on salapärase saatusega poliitik ja advokaat Artur Sirk.

"Meie lavastuse puhul on ka nii, et ulme ja tõsielu piir on kusagil kahe vahel ja seda peab mõistatama," sõnas lavastaja.

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: