Draamamaa toob Eestisse kokku teatreid üle Euroopa ({{commentsTotal}})

{{1509529260000 | amCalendar}}
"Päev pärast vaikust" Autor/allikas: Kulla Laas

2.–4. novembrini 2017 toimub Tallinnas viies Eesti etenduskunstide showcase draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Kolme päeva jooksul antakse külalistele ülevaade Eesti etenduskunstide uusimatest suundumustest.

Sel aastal on festivaliprogrammis üheksa lavastust kuuelt teatrilt: Vanemuise Teatri kaasproduktsioon „AK-47“, Teater NO99 „NO36 Unistajad“, „NO35 Päev pärast vaikust“ ja „NO34 Revolutsioon“, Sõltumatu Tantsu Lava etendusõhtu „PREMIERE presents“, Vaba Lava „Big Data“, Tallinna Tantsuteatri „DI“ ning Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonid „Mademoiselle x“ ja „Physics and Phantasma“.

Külaliste kutsumine toimus tihedas koostöös osalevate teatritega. Seekord osalevad festivalil: Saksamaalt Aenne Quiñones (HAU), Franziska Werner (Sophiensäele), Kathrin Tiedemann (Forum Freies Theater), Christian Papke (Staatstheater Nürnberg), Laura Kiehne (Talking About Boarders), Christian Römer (konverents „Theatre and Internet“) Maike Tödter (Zwei Eulen), Venemaalt Kristina Matvienko ja Irina Tokareva (Electrotheatre Stanislavsky), Ksenia Kozhevnikova ja Lisa Sorokina (Barsuk-teatroved), Artem Arsenian (The Access Point), Suurbritanniast Tim Nunn ja Eve Mutso (Glasgow Tramway), Belgiast Armel Roussel ja Gabrielle Dailly ([e]utopia), Moldovast Alexandru Macrinici (ANIMACT), Soomest Jonna Strandberg ja Mari Kujala (Kiasma teater), Maarja Kaasik ja Antti Mankonen (Teatteri Telaka), Hilkka-Liisa Iiviainen (Tampereen Teatterikesä), Lätist Margarita Zieda  (Riia Uus Teater), Leedust Anastasija Dichtiar-Griškevič (New Baltic Dance), Horvaatiast Gordana Vnuk (Eurokaz), Iisraelist Itzik Giuli (Israel Festival), Poolast Piotr Gruszczyński (Nowy Teatr), Sloveeniast Staša Mihelčič (Cankarjev dom),  Prantsusmaalt Hervé Pons ja Lucas Chardon (Nanterre-Amandiers), Jose Alfarobba ja Tristan Barani (Vaba Lava kuraatorid 17/18) ja Šveitsist Patrick de Rham (Arsenic).

draamamaa.weekendi peamiseks eesmärgiks on laiendada ja tugevdada Eesti etendusasutuste kontakte välisriikidega ning suurendada võimalust, et väärt lavastused ka Eestist kaugemale jõuaks. Festivali organiseerib Eesti Teatri Agentuur koostöös osalevate teatritega. 

Festivali toetavad Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital, Eesti Suursaatkond Londonis, Eesti Suursaatkond Berliinis, Eesti Suursaatkond Pariisis ja Eesti Suursaatkond Helsingis. 

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: