Arvustus. Ebalihtne ja -selge füüsikaline sisu, suure lõbuga ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg tutvustamas Physicumi seadmeid ja koostööd ettevõtetega.
Tartu ülikooli anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg tutvustamas Physicumi seadmeid ja koostööd ettevõtetega. Autor/allikas: Tartu ülikool, Andres Tennus

Richard P. Feynman
"Te ju naljatate, hr. Feynman!"
Inglise keelest Eerik Reiter
Ilmamaa
400 lk.

Kooli aegu oli õudsemaid lauseid füüsikaõpikus need, mis lõppesid "... on lihtne ja selge füüsikaline sisu". Lihtne ja selge oli ainult nii palju, et kohe astub juhtmete peale nii kilpkonn kui kolm elevanti ja enam ei saa midagi aru.

Õpikud olid õudsed, täiesti arusaamatusse keelde tõlgitud, õpetajad ühed neetud rassistid. Üks väheseid juhtumeid, kui minamees hakkab kellegi teise suunas näpuga näitama, ongi füüsikaga seotud. Läbi häda, kolmede ja üksikute neljadega end kuidagi läbi veeti, keskkooli lõpueksamiks õpiti entsüklopeediast – lihtne, kergesti loetav, arusaadav.

Rassistid sellepärast – ma muidugi olen varem ja mujal seda juba halanud – et eelistanuks näha klassitäit neegrilapsi ja olla kuskil Aafrikas revolutsioonilist haridust arendamas, palk suur ja valuutas ka veel. Mispärast füüsikaõpetajad, kes miski arendamise korras seal käinud, Volga-tüüpi autodega sõitsid ja ootasid, millal kohustuslik ENSV koolis õpetamise aeg läbi ja tagasi saab. Õpetamine niisiis niivõrd-kuivõrd. Ärgu imestatagu, et ma füüsikas olen tuhm nagu keedujänes.

Mis on muidugi kurb. Inimene võiks ikka igast asjast natukenegi teada, kasvõi nii palju, et lihtsate asjadega lohku ei tõmmataks. On läinud, nagu on läinud, tagasi ei kruti. Kurb on, et nii kolmandik raamatust loeti küll truuvisti ka läbi, aga see oli kõigest: ka. Füüsikalisse ossa võis olla peidetud igasugu hulle nalju, loll pea ei võtnud vastu, antagu andeks.

Küll aga kinnistus ammune veendumus, et reaalteaduste kuivikud-nohikud on igaüks eraldi rohkem peast segi kui tuhat loovuse ja karbist-välja-mõtlemise koolitajat kuupi võetuna. Lõbusamad ka, kui vähegi hakkad pihta saama. Lgp hr Feynman võinuks väljendi "uudishimulik natuur" asemel kasutada ka: kui see kõlab nagu jaburus, olen mina käsi! Või: laske sisse, ma leiutan teile midagi!

Tõeline nuhtlus. See aim, et füüsikud, järelikult ka füüsika, ei olegi üks lootusetult veniv hall pilv, saadi kunagi ühega üürikat jagades. Põrand oli töödeldud punase trükivärviga – seda lõhna tunnen ma une pealt, teist põlve hurnalist ikkagi – nurgas elas Hüdra, kellega lootusetult võideldi.

Sõber füüsik pajatas igasugust. Õpetas rasketel hommikutel jäätist tarvitama, millel oli ka lihtne ja selge füüsikaline sisu, ainult meelde ei jäänud. Kuidas ülikooli füüsika instituudis ajal, kui müügivõrkudesse oli küll paisatud sigarette, aga mitte tikke, suitsule tuld saadi, tollest lähemalt ei räägi, pannakse poisid veel tagantjärele vastutama, nagu mingid ahistajad. Igast segast.

Feynmani teos kubiseb lugudest. Olgu need siis füüsikaga otse seotud või ainult servapidi. Lahe. Juba kirjeldused noorest põlvest, suure depreka aegsest Ameerikast. Hakka jälle brontosauruse pilguga ringi vahtima, et kas tänapäevane hukkaläinud noorus võtaks nii enesestmõistetavalt, et tööle tuleb minna juba õrnas eas, sest selle eest saab raha, oma raha.

Kuigi Feynman kukub muidugi kohe leiutama. Millest tihti aru ei saada, kõik ju seni kõlbas, nüüd tuleb mingi nolk ja, hästi, on küll kergem-lihtsam, aga nõuab ümberõppimist, pagan. Küll leiutab türgi ubade tükeldamise uudse viisi, küll ehitab möödaminnes paberitükkidest keskjaama. Raadioid parandab ka, sõber füüsik, kellega koos elati, kirus maapõhja tüüpe, kes arvavad, et kui füüsik, järelikult oskab raadioid parandada.

Mida edasi, seda vahvamaks juhtumused lähevad. Omaette väärtus on Ameerika ülikoolide kirjeldus, millest mõhkugi ei teatud. Milline vahe on kommetes, kuis Massachusettsi tehnoloogiainstituut on sihuke tavaline taibude kogunemiskoht, siis Princeton üritab ahvida vanu Inglise ülikoole.

Pepsid mõlemad – katsu sa imeilusat ettekandjat vennaskonna tantsuõhtule viia, pole õigest ühiskonnakihist. Vennaskond ütlen mina sellepärast, et fraternity, mida siin kirjeldatakse, ikka pole korporatsioon, kuigi nii tõlgitud. Pigem midagi lasteaia ja nõuka sõjaväe vahepealset. Samas lastakse noorel teadlasel püksid sõeluma, kui soovitatakse teha üks väike ettekanne ja, mokaotsast: Einstein ja Pauli astuvad ka läbi, tahtsid kuulata.

Täiesti taltumatu vana, kes ise ka tunnistab, et õppis mingi hetk sotsiaalselt süüdimatuks, ja väga mõnus olevat. Ajal, kui parimad pead töötavad meeleheitlikult aatomipommi leiutamise kallal, õpib teadur Feynman lisaerialaks kõikvõimalike lukkude muukimist. Niisama, et nalja saaks ja inimesed taipaks ka kapi taha vaadata.

Mul on kange tahtmine edasi pajatada, mis siin kõik saab, kuidas lähevad uneuuringud, sipelgatele õige käitumise õpetamine või kohtumised Vegase tütarlastega, taat elas ikka täiel rinnal ja oleks võinud lisaks Nobeli füüsikapreemiale ka mingi rõõmsameelsuse auhinna saada.

Ülilahe lugemine ja ma mõtlen tõsiselt, et läheks Tanel Padari sabas õhtukooli, füüsika tundidesse, siis loeks veel korra läbi, saamaks aru kõigist naljadest.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: