10. sajandil elanud müstikust munga teos on armeenlaste jaoks piibli järel tähtsuselt teine raamat. Sellel usutakse olevat puhastav ja tervendav mõju mistõttu hoiavad tõbised teda magades padja all ja seda loetakse ette haigevoodi kõrval, vahendas Aktuaalne Kaamera. Nareki Grigor ehk Grigor Narekatsi ise nimetas "Nutulaulude raamatut" müstikuna ka "Kõnelusteks Jumalaga südame põhjast".

"Kuigi ma kaduma määratud olen kui surelik, see kirjasõna siin elama jääb igavesti ning läbi tema ka mina. Jäägu ta kõdunematuks su tahtel, mu issand, ning minu karistustvääriva kohale tõusku just nagu kohtunik väsitamatu või siis erapooletu noomija, riidleja range või teotaja halastamatu.... pihtida siis minu patte," tsiteeris tõlkija lõiku oma tööst.

Nareki Grigori elust on vähe teada. Suurem osa elas ta Nareki kloostris: algul õpilasena, mungaks pühitsemise järel õpetajana. "Nutulaulude raamatu" lõpetas ta arvatavalt vahetult enne surma, 1002. aastal. 2015. aastal kuulutas paavst Franciscus Nareki Grigori katoliku kiriku doktoriks – kõigist eelnevaist doktoreist erineb ta selle poolest, et polnud oma eluajal osaduses katoliku kirikuga. See aga annab tunnistust, et tuhat aastat tagasi elanud Armeenia Nareki kloostri mungal on tänapäeva maailmale midagi väga olulist öelda.

Eesti lugejal on suurepärane võimalus lugeda neid keskaegseid nutulaule Peeter Volkonski mõjusas tõlkes. Luuletaja Doris Kareva märgib Volkonski tõlke kohta: "Originaali arhailist ülevust annab hästi edasi valdavalt daktüliline rütm, mis mõjub palavikulise palvena, kohati lausa hüpnootilisena. Tunnustust väärib tõlkija erakordselt rikkalik sõnavara ning teksti heakõlalisus."

Väljaanne on varustatud kahe põneva saatesõnaga: Peeter Volkonski eessõna selgitab tõlkepõhimõtteid, samuti tutvustab Grigori elu ja teoseid ning Alar Laatsi põhjalik järelsõna armeenia kristlusest.

Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas Bibliotheca Mediaevalis.