Siim Raie: meie enda nina all on olemas Põhja-Euroopa renessanssi tippteos ({{commentsTotal}})

Alanud Euroopa kultuuripärandi aasta kutsub märkama kultuuripärandi ühisosa, millele igapäevaelus nii palju tähelepanu ei pöörata. Lisaks tegelevad erinevad Euroopa riigid sel aastal vaimse, ainelise ja digitaalse pärandi kogumist ja säilitamist propageerivate üritustega.

Seto lauluema Anne Vabarna mõjutused ansambli Trad.Attack! repertuaarile on ehe näide vaimse kultuuripärandi edasikandumisest põlvest-põlve, vahendas "Aktuaalne kaamera". Juba sel kevadel toimub kultuuripärandiaasta raames kogumisaktsioon, mis kutsub üles kõiki lapsi ja noori oma vanavanemate lugusid salvestama. Salvestused saadetakse spetsiaalse mobiilirakenduse abil Eesti Rahvaluule Arhiivi, kus need siis talletatakse.

Euroopa kultuuripärandi aasta projektijuht Annela Laaneots arvab, et tõenäoselt ei ütle inimesed laupäeval sauna minnes, et vot ma hakkan nüüd tegelema vaimse kultuuripärandi edasiandmisega. "Me lähme lihtsalt sauna, aga nagu te teate, siis Võru suitsusaun on kantud UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja ja nii on ka teiste kohtadega," selgitas ta.

Eesti kultuuripärand on alati olnud tihedalt seotud teiste Euroopa riikidega. Nii tuli ka näiteks mitmehäälne koorilaul meile Saksamaalt.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie tõdes, et kui Eestis öelda renessanss, siis me hakkame kõik mõtlema automaatselt Itaalia peale. "Aga meie enda nina all on siin olemas Põhja-Euroopa renessanssi tippteos suurepärases säilivuses," ütles ta ja tõi välja, et samuti võib vaadata hooneid. "Miks on Tartu ülikoolil sambad või miks näeb Alatskivi loss välja nagu Balmorali loss, sellel kõigel on oma põhjus."

Eestis toimub kultuuripärandi aastal mitukümmend sündmust, millest paljud on suunatud just koolinoortele.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: