Ralf Sauteri filmisoovitused: mees rongis, esimene armastus ja hirvetapp
Filmikriitik Ralf Sauter andis "Terevisioonis" oma filmisoovituseks algavaks nädalavahetuseks. Valikusse jõudnud kolm filmi on "Mees rongis", "Kutsu mind oma nimega" ja "Püha hirve tapmine."
"Mees rongis"
Režissöör: Jaume Collet-Serra
Kaader filmist "Mees rongis". Autor: pressimaterjalid
"Liam Neeson on viimase kümne aastat osalenud paljudes märulites ja põnevikes. Mõned aastat tagasi oli ta ühes filmis "Otselend", kus ta oli reisilennukis ja pidi seal ühte müsteeriumit lahendama. Nüüd ta on pandud rongile ja satub kummalisse vandenõusse. Ta mängib kindlustusmaaklerit, kes koondatakse, ta hakkab rongiga koju sõitma ja talle läheneb üks täiesti võõras naine, kes annab talle ühe väikese ülesande kopsaka rahasumma eest. Ta satub intriigidesse, mis seal rongil toimuvad ja saab natuke löömingutes osaleda. Mitte just kõige ratsionaalsem film, ta on kuidagi väga totralt keerukaks kirjutatud ja üritab üsna palju teha oma kestvuse jooksul. Aga seal on natuke võetud Hitchcocki nipiraamatust, kasutades seda Vertigo-võtet, Need kaklustseenid on päris lahedad, kus kaklused on esitatud sellise ühe katkematu võttena, nagu praegu on hästi moodne märulifilmide puhul. Liam Neeson on jätkuvalt sarmikas, ja mingi teatav võlu on sellel filmil. Ka kõrvaltegelastele on antud mingi hingamine. Film väga hästi peegeldab neid kaasaaegseid ühiskonnakihte kaasaegses Ameerikas. Ta on selline vanakooli põnevik. Mõnus, ladus vaatamine. Kohati mitte kõige loogilisema sisuga, aga lahe film siiski."
"Kutsu mind oma nimega"
Režissöör: Luca Guadagnino
Kaader filmist "Kutsu mind oma nimega". Autor: kuvatõmmis
"Ma arvan, et ta kõnetab kõiki, kes on armastanud ja haiget saanud. See on tegelikult esimese armastuse lugu. Paljud võib-olla ütlevad selle kohta geifilm, sest ta räägib sellest, kuidas 80ndate Itaalias üks teismeline poiss elab koos oma perega, kes kõik on haritlased. Sinna perega saabub elama üks teine noormees Ameerikast, keda mängib Armie Hammer, ja selle teismelise poisi ja Armie Hammeri tegelase vahel tekib hästi tundlik suhe, intiimsuhe. Mis puudutab filmi tehnilist külge, siis ta on üles võtnud 35mm filmile. Väga ilus Itaalia miljöö. "Kutsu mind oma nimega" pole lihtsalt geifilm, see räägib ka lihtsalt teismeea segadusest. See teismeline on tegelikult väga intelligentne ja arukas. Tal lihtsalt tekib selline romanss selle teise noormehega, mis ei saa kestma jääda."
"Püha hirve tapmine"
Režissöör: Yorgos Lanthimos
Kaader filmist "Püha hirve tapmine". Autor: pressimaterjalid
"See on ka natuke riskantne soovitus. See on hästi kiiksuga film, minu jaoks hästi lahe vaatamine. Aga ma tean, et see ei ole igale maitsele. Selle režissöör Yorgos Lanthimos on teinud varem ka kaks teist loomapealkirjaga filmi, "Koerahammas" ja "Homaar", mis olid samuti PÖFFil kunagi. Kes neid on näinud, teab tema stiili ette. "Püha hirve tapmine" räägib kirurgist, kellel on perekond – 2 last, naine, ja ta on hakanud suhtlema ühe teismelise poisiga, ja selle teismelise poisi isa suri selle kirurgi operatsioonilaual ja see teismeline poiss ütleb, et kuna sa põhimõtteliselt olid vastutav minu isa surma eest, siis sa pead nüüd tapma ühe enda pereliikme ja kui sa seda ei tee, siis surevad kõik pereliikmed üsna piinarikkalt ükshaaval. See film veidi flirdib fantaasiaga ja tegelikult on ta inspireeritud ka Euripidese näidendist. Huvitav kaasaegne tõlgendust sellest Vana-Kreeka näidendist. Kui ma ütlesin kiiksuga film, siis selle stiil on väga omapärane. Tegelased räägivad hästi monotoonselt. Vahepeal on seal rahulikes stseenides hästi kriipivat valjut muusikat. Ühesõnaga selline psühholoogiline õudusfilm, väga kreisi film."
Toimetaja: Merit Maarits