Arvustus. Kaunilt siiras lugu armumisest ({{commentsTotal}})

Kaader filmist
Kaader filmist "Kutsu mind oma nimega". Autor/allikas: kuvatõmmis

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Režissöör: Luca Guadagnino

Osades: Armie Hammer, Timothée Chalamet, Michael Stuhlbarg

8.5/10

Ei ole raske ühineda kriitikute kiidukooriga, kes on tõstnud Luca Guadagnino romantilise draama "Kutsu mind oma nimega" eelmise aasta parimate filmide hulka. Siiruse ja täiusliku tonaalsusega võluvalt filmilt võib põhjendatult oodata ohtralt Oscari nominatsioone, mis kuulutatakse välja peatselt, 23. jaanuaril.

Sensuaalselt lavastatud "Kutsu mind oma nimega" portreteerib lummavalt esimest armastust. Hetkes elada armastav lugu viib vaataja idülliliselt ajatusse ja suvisesse 1980ndate Põhja-Itaaliasse. Puuviljapuude, roheluse, soojuse ja järvede keskele. 17-aastase Elio (Timothée Chalamet) akadeemikutest pere rustikaalsesse suvekoju, kuhu saabub Elio arheoloogiaprofessorist isale (Michael Stuhlbarg) appi doktorant. Nagu igal aastal. Intellektuaalse, seksuaalselt virguva ent emotsionaalselt ebakindla muusikahuvilisest Elio üllatuseks on saabuja sel korral nägus ja enesekindel 24-aastane ameeriklane Oliver (Armie Hammer). Ja nii lugemist, ujumas käimist, rattaga sõitmist ja mitmekeelses seltskonnas naudisklemist täis suvepäevad muutuvad nädal nädalalt soojemaks, kui Elio saab üha paremini aru iseendast ja oma seksuaalsusest.

Elegantse kunstnikutööga stiliseeritud ja kümnendi esteetikat maitsekalt kasutavas miljöös veedetud päevad voolavad õhuliselt ja pingetult loomulikult. Veetlevalt romantiline visuaal teeb olustikku sisse elamise kergeks, seda eriti tänu keset pimedat aega pead tõstvale suveigatsusele. Oma iha ja emotsioone mõista ja realiseerida püüdev Elio kutsub samastuma mõjusalt, vaataja seksuaalsest suundumusest olenemata.

Film käsitleb noorusea armastust tähelepanelikult ja allahindluseta, luues selle ümber mõistva keskkonna. Olgugi olud valusalt piiratud ajastu seksuaaleetikaga, mille juurestiku osana näeb film religiooni. Ent "Kutsu mind oma nimega" fookuses on armumine selle puhtuses ja nüansirikkuses. Selle emotsioonikülluses ja suundaandvas tähenduslikkuses. Selle naudingulisuses ja valus. Mitte seda kammitsevates institutsioonides ja seda kategoriseerida püüdvates struktuurides.

Timothée Chalamet' ja Armie Hammeri esituste kihilisus ja füüsilisus tegelaste erinevate sotsiaalsete rollide ning läheduse, iha ja naudingute arengu kujutamisel on soojalt veenev. Kõrvaltegelastest kerkib esile Elio isa mängiv Michael Stuhlbarg, kes filmi kokkuvõtvas liigutavalt siiras monoloogis talletab filmi püsivalt filmiajalukku.

Näitlejate haaravalt välja mängitud elulist emotsionaalset skaalat toetab mängulistest klaveripaladest, 1980ndate popmuusikast ja Sufjan Stevensi originaalmuusikast moodustuv heliriba. Koos tagasihoidlikult intiimse kaameratööga loob see imeliselt intiimse sümbioosi, sulandudes kokku suvise miljööga.

Kõik see demonstreerib Luca Guadagnino tugevat käsitööoskust. Luues intiimsust ja sensuaalsust lihtsate silmatorkamatute vahenditega ning väikeste detailidega, muudab Guadagnino pealtnäha lihtsa ja selgepiirilise loo nauditavaks. Ta ei pigista vaatajatest emotsioone välja, vaid laseb neil orgaaniliselt tekkida, areneda. Suuremat intriigi loovate takistuste ja puäntide puudumisel võib see küll nende järele janunevale vaatajale tähendada liiga aeglast tempot.

Samuti elab film läbivalt olevikus, mis tingib nii osa tegelaste tausta napi avamise kui maailma kitsuse. Ent oma taotlused saavutab "Kutsu mind oma nimega" imekaunilt. Olla intiimne, empaatiline ja siiras lugu esimese armastuse võimsusest.

Toimetaja: Merit Maarits



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: