Jaanika Peerna: "Kolm reklaamtahvlit linna servas" näitab leina mitmel tasandil" ({{commentsTotal}})

Foto: outnow.ch

Samal ajal kui Wall Street Journali ja Washington Posti kunstikülgedel kiidetakse Sittowi näitust, kisendavad filmiküljed Oscari ennustustest. Ka "OP" teeb panuseid – "Kolm reklaamtahvlit linna servas" on igati ameerikalik film ja oma Oscarit väärt.

"McDonaghi uus film sobitub tegelikult hästi tema eelmiste filmidega. Seal on aru saada, et režissöör ei ole valinud drastiliselt täiesti uut teed, "Palgamõrvarid Brügges" ja "Seitse psühhopaati" juhatasid meid sellisele musta krimikomöödia lainele ja sama jätkab ka tegelikult "Kolm reklaamtahvlit linna servas"," rääkis "OP-ile" filmiajakirjanik Kaspar Viilup.

"Kui eelmistes filmides me nägime fookuses ikkagi tugevaid mehi igast lollustega tegelemas, siis [siin on] ikkagi fookuses naine, kes võitleb lollide meeste, lollide võmmide ja üldse lokkava lolluse vastu. Annab munadesse jalaga, kui vaja," lisas Viilup.

Eesti kultuuriesindaja New Yorgis Jaanika Peerna märkis, et selles filmis on siiski palju asjaolusid, mis teevad selle filmi mitteameerikalikuks. "Just nimelt see, et ta ikkagi kirjutatud rohkem teatri või näidendina. See filmilikkus on seal olemas küll. Me näeme filmi, aga tegelikult ma koguaeg mõtlesin teatrilavastuse peale. See sõnadeohtrus. See on sõna, mis kannab seda lugu edasi, mitte niivõrd pilt."

"Põhilugu on ju see, et on ema, kes leinab oma last, ja mis ta siis kõik võtab ette selleks, et teada saada, mis juhtus ja kes selle kuriteo toime pani, et ta oma lapse kaotas. Läbi selle ema leina seal tulevad läbi mitmel tasandil leinad, ka Ameerika ühiskonnas. Mina olen elanud siin peaaegu 20 aastat ja mulle tundub, et me oleme järjest isegi selle aja jooksul kaotanud asju, mida inimesed juba praegu leinavad ja nad ei tea, mis sellega teha," lisas Peerna.

Filmilevitaja Timo Diener tõi esile just filmi karakterite sügavuse ja nende mõningate tegude ootamatuse ning sügava inimlikkuse. "Nad kõik on vigadega inimesed, ükski neist ei ole mustvalge. Inimesed arvavad, et nad teavad, kuhu see ja too tegelaskuju võiksid välja jõuda, kes venitab lõputiitriteni välja, kes on kangelane, kes antikangelane. Aga siis Martin McDonagh itsitab pihku ja laseb oma sõrmedel klaviatuuril käia ja tulemus on süžeekäik, mille peale sa ei tule."

"Ma arvan, et praegusel ajal käib põhivõitlus parima filmi Oscarile selle filmi ja Guillermo del Toro "Vee puudutuse" vahel, ja kui mõned inimesed arvavad, et kas musta huumoriga vürtsitatud krimi-draamakomöödia žanri poolest on väärt parima filmi Oscarit võitma, siis viimati juhtus see kas kümmekond aastat tagasi, kui vennad Coenid väitsid, et ei ole maad vanadele meestele," lisas Diener.

Toimetaja: Merit Maarits



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: