Aivazovski-näituse kuraator: naljaga pooleks, aga kunstiröövlid võiksid saada väljaõppe
Kadrioru muuseumis avati reedel Ivan Aivazovski meremaalide näitus "Aivazovski. Ideaali otsinguil", mille üks tähelepanuväärsemaid teoseid on "Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset", mille taastamisega näituse üks kuraatoritest Alar Nurkse kõvasti vaeva nägi. Nurkse märkis pool naljaga, et kunstiröövlid võiksid saada väljaõppe, kuidas maali varastada, kuivõrd Vesuuvi-teos oli tõepoolest väga halvas seisukorras.
"Üks on maal ise, aga – naljaga pooleks – [on] võimalik öelda, et kunstiröövlid võiksid saada väljaõppe. Meil on neid uusi professoreid nii palju, kes võiksid niisuguse õpetuse teha, kuidas maali välja lõigata, kuidas maali rullida. See maal oli valesti kokku rullitud ehk maaling seespool. Selle maaliga oli vaeva nähtud, sest ta oli tahetud kusagil kaugel maha müüa. Ta oli ostetud tõenäoliselt Nõukogude liidu keskkonnas, ja see vale rullimine ning kummalised konservandisegud, mis pinnal olid, lisaks termilised menetlused olid pinnale jätnud väga ebaühtlase hallikas-tumeda, kollakas-pruuni kultuurikihi," selgitas Nurkse "Terevisioonis".
Ivan Aivazovski (1817–1900), "Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Autor: Eesti kunstimuuseum
Töölauale sai maal Nurkse sõnul pandud 2015. aasta teisel poolel. "September-oktoober-november, ja seejärel oli ta pikalt niisuguses lögastatavas horisontaalses positsioonis, kuna teda oli üle 30 aasta, kui mitte rohkem, rullitult hoitud. Nii et ta vajas uut harjutamist tasapinnalisusega. Ja seejärel oli võimalik pärast konserveerimisi, mõningaid proovipuhastusi maal pingutada uuele alusraamile. Ja selle järel juba algas töö nähtavuse kujundamiseks," rääkis ta.
Aivazovski oli väga viljakas kunstnik, mis Nurkse sõnul paneb iga loova kunstniku imestama. "Looming ei ole niisama lihtne protsess. Ja legendaarne on see, et Ivan Aivazovski oma eluajal tegi 120, kui mitte rohkem, näitust. Rääkimata sellest, et ta osales paljudel väljapanekutel, sest ta oli kujunemas juba oma noorusaegadel, 1840–50ndatel aastatel selliseks etaloniks. Meremaali üheks kaunimaks viljelejaks." Sellegipoolest, Aivazovski maalis ka maastikke.
Nurksel on igatahes hea meel, et tal on võimalus niisugust kunstnikku Eesti kunstinäituste külastajatele tutvustada. "Nii palju, kui on külastajaid, on näitusel lisaks veel kauneid vaateid merele, sest kõik me oleme vähem või rohkem romantikud. Meie hinges on ju neid ilusaid vaateid, nii loojanguid kui ka päikesetõuse, ja eks me seal näitusel saame sellest osa."
Toimetaja: Merit Maarits