"Kõik küüditamised ja repressioonid, mis juhtusid Stalini ajal, ei juhtunud mitte üksnes eestlastega, vaid ka venelastega. Narvas oli kaks väga head vene kooli, kus õpetasid Peterburi professorid. Kahe nädala jooksul kadusid kõik nende koolide inimesed. Nii et esimesed, keda nõukogude süsteem karistas, olid eestivenelased. Ning see on kõik rääkimata," sõnas Imbi Paju.

Narva kolledžis toimuva seminari eesmärk on arutleda teemal, mis on mälupoliitika ja mis võiks olla selle sisu tänapäeval. Samuti räägitakse, kuidas õpetada koolis ajalugu ning käsitleda lähiajaloo tundlikke teemasid viisil, et see meie ühiskonda eelkõige liidaks, mitte ei lahutaks. Kell 18 süüdatakse Narva Raekoja platsil küünlad märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks.

"Stalini repressioonid on bolševike läbiviidud inimsusvastane kuritegu. Me peame sellest rääkima, et osata olla oma vanemate ja vanavanemate suhtes empaatilised. Empaatiatunne on vajalik, et suuta elada täna üheskoos ilma süütundeta, vaid vaadata ohvrite peale armastustundega. Oli ka konformistidest ja kollaboristidest eestlasi, kes läksid selle süsteemiga kaasa, sest said selle eest mingeid hüvesid, olgu siis võimu, raha või mõnda muud boonust. See ei olnud ainult eestlaste ja venelaste asi, vaid terve poliitiline ja ideoloogiline süsteem, millesse terror oli sisse kodeeritud," lisas Paju.

Mälupoliitika-teemaline seminar toimub projektis "Ühiskonna ühtsus läbi noorte osalemise poliitikas", mida toetab SA Archimedese noorteagentuur Euroopa Komisjoni programmi Erasmus+ vahenditest. Üritus toimub koostöös inimõiguste instituudi ja Eesti mälu instituudiga.