Tiit Hennoste kultuuriblogidest: tase kõigub nähtavalt

Eestis on hetkel ligikaudu 70 kultuuriteemalist blogi. Ühelt poolt tagab kultuuriblogimine kirjutajatele sõnavabaduse, kuid toimetaja käe puudumise tõttu jääb küsitavaks, mis mõju avaldab see kultuuriajakirjanduse kvaliteedile üldiselt.
Ajakirjanduses on kanda tugevalt kinnitamas blogimine. Võrdluseks - kui Eesti edukamaid blogisid külastab üle 250 000 inimese kuus, siis populaarsete ajakirjade tiraaž on kuni 33 000.
Eestis on blogisid kokku hinnanguliselt 700, millest 10 protsenti on kultuuriteemalised. Kui iga neljas blogija teenivat Eestis tulu oma veebikirjutiste pealt, siis kultuuri puhul see nii ei ole, tõdes kirjandus- ja kultuurikriitika blogi pidav Mihkel Kunnus. Kunnus on bloginud aastaid pigem põhjusel, et see tagab talle mitmeid vabadusi.
"Kõiki artikleid ei tule viimistleda, vaid saab ka pooltooremaid asju avaldada ja niiviisi diskussiooni tekitada. Ajakirjanduses ilmugu pigem küpsemad kirjutised. Teiseks on näiteks kultuurikriitika nii laialdane asi, et keeruline neile alati sobivat formaati leida. Paberväljaanded seavad ka oma kindlad mahulised piirangud. Blogisse saan kirjutada nii pikalt kui soovin," selgitas Kunnus.
Keele- ja kirjandusteadlase ning meediaasjatundja Tiit Hennoste sõnul kõigub blogide tase nähtavalt. Kui Mihkel Kunnuse ja Mihhail Lotmani kirjutisi tõstis Hennoste esile positiivse näitena, siis skaala teise otsa jäävad need, millel on oht kultuuriajakirjanduse üldkvaliteedile halvasti mõjuda.
"On kõrge tasemega blogid ja seal saab kirjutaja toimetada just nii nagu tema tahab ilma toimetuse sekkumiseta. See on positiivne, sest ajalehtedes on alati mingid mahupiirangud või ei meeldi neile mõned seisukohad. Teine pool, kui loen õhkamisi ja muid selliseid asju, siis see tekitab tunde, et midagi on väga viltu, leviks justkui infantiilsus. Kuna avalikkuses on need kirjutised olemas ja inimesed neid loevad, siis kui mõni tõepoolest võtab neid kultuuriajakirjanduse pähe, võib see hävitada kultuuriajakirjanduse autoriteeti," leiab Hennoste.
Hennoste tõstis esile, et kvaliteedi hoidmiseks võiksid blogijad lähtuda rohkem ajakirjanduse kriteeriumidest nagu näiteks allikakriitikaga tegelemine. Samuti peaks iseenda esikohale seadmise asemel rääkima blogijad asjast ning hinnangu asemel arutlema, analüüsima teemasid rohkem.
Seejuures avaldavad mitmed kultuuriportaalid blogides leiduvaid arvustusi või esseid. ERR-i kultuuriportaali toimetaja Kaspar Viilup arvab, et arvamuste paljusus ei tee kultuuriajakirjanduses halba.
"Kvaliteet on meil eestikeelses kultuuriajakirjanduses sellest küljest tagatud, et meil on SA Kultuurileht, meil on Vikerkaar ja Sirp. Minu arvates on seda toredam, mida rohkem erinevatest asjadest kirjutatakse. Kui me räägime näiteks muusikaajakirjandusest, popmuusikast, siis tihti kirjutatakse suurtes väljaannetes mõnest üksikust plaadist. Tähelepanu võiks aga rohkem erinevatele muusikutele jagada. See ongi tore blogide puhul, et võib-olla pole tekst alati kvaliteetne ja argumentatsioon paigas, aga vähemalt toovad blogijad välja uusi vaatepunkte ja asju, mille on ise avastanud. Mitmekesisus on kultuuriajakirjanduses oluline," rääkis Viilup.
Räägitud on vlogimise ehk videoblogimise võidukäigust. Vlogijad arutavad ja arvustavad internetikeskkonnas video vahendusel nii muusikat, teatri, kunsti ja muid kultuurivorme. Hetkel on Eestis sellest aga vara rääkida.
Toimetaja: Kaspar Viilup