Vaadates tagasi 2017. aastale muinsuskaitses, kujunes kokkuvõtvaks märksõnaks nõukogudeaegne pärand, millega oli seotud nii suuri õnnestumisi kui ka poleemikat. Raamatu kaant kaunistab vastrenoveeritud Ugala teater: Eesti modernistliku arhitektuuri tippteos, mille puhul on säilinud nii hoone sise- kui välisilme. Teatri renoveerimise muutis eriti tähelepanuväärseks hoone suhtelisest noorusest tulenev võimalus kaasata protsessi hoone algsed autorid. Nendest üks, arhitekt Irina Raud, Ugala renoveerimisest aastaraamatus kirjutabki.   

2017. aastat jääb kindlasti veel pikaks meenutama ka 1980. aastate arhitektuuri ühe tippteose, Tallinna Linnahalli ülevärvimine. Muinsuskaitseameti avalike suhete juht Madle Lippus tõdeb oma artiklis, et kuigi sündmusena õnnetu, on see juhtumina oluline, sest andis põhjuse avalikkuse aktiivsel osalusel avada arutelu nõukogudeaegse kultuuripärandi üle.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on lähiminevikust pärit objektide restaureerimine sageli ootamatult  keeruline: "Lähimineviku pärandiga seotud hoiakud on sageli väga isiklikud, nende puhul ei ole ühised väärtused jõudnud välja kujuneda. Sellepärast on tekkinud diskussioon hinnaline - just läbi aktiivsete arutelude jõuame lõpuks selleni, mida lähiajaloo puhul peame oluliseks ja säilitamisväärseks."

Ka olulisemad möödunud aastal lisandunud mälestised on 20. sajandist:  mälestiste nimekiri täienes nõukogudeaegse raudteearhitektuuri näidete, Narva ja Valga raudteejaamade ning autentse sise- ja välislahendusega Piira veterinaarravila võrra.

Kunsti  valdkonnas oli 2017. aastal samuti mitmeid tähelepanuväärseid töid nõukogude ajast. Üheks olulisemaks möödunud aastal konserveeritud objektiks on Naissaare mereväelase pannoo. Seoses sellega tuleb aastaraamatus ka laiemalt juttu meil seni vähe tähelepanu pälvinud nõukogudeaja militaarkunstist.

Lisaks nõukogude pärandile annab Muinsuskaitse aastaraamat ülevaate ka teistest valdkonnas esile tõusnud teemadest ja olulisematest restaureeritud objektidest nagu Lutheri masinasaal, Ellamaa elektrijaam, ajalooliste võimlahoonete restaureerimine Tallinnas ja Pärnus, uuenenud Balti jaama turg, värske ilme saanud  Tartu ülikooli vana anatoomikum jpt.

Arheoloogiarubriigis kirjutatakse skelettidest meie jalge all ehk matmispaikade uurimisest. See valdkond arheoloogias on olnud viimastel aastatel ülimalt uuringuterohke, tingituna hoogustunud kinnisvaraarendusest ja teedeehitusest. Aastaraamatus tutvustatavad arheoloogid kolme silmapaistvamat väljakaevamist-uuringut: Vana-Kaarli kalmistu Tallinnas, Vana-Vastseliina kalmistu ja Tartu Raadi kalmistu Telleri kabel. Nende uuringute käigus välja puhastatud ligi 600 luustikku ja nende matused annavad palju väärtuslikku ainest uurimaks näiteks inimeste kunagise igapäevaelu ja tervise kohta.

Kroonika rubriigis vaadatakse tagasi muinsuskaitseameti loomisele 25. aastat tagasi ja mälestiste nimekirjade suuremahulisele uuendamisele 20 aastat tagasi. Oliver Orro analüüsib põhjalikumalt tollast oludest lähtunud praktikat ehk objektide massilist kaitse alla võtmist: kuidas on pöördelistel hetkedel koostatud kaitsenimekirjad ajaproovile vastu pannud?

Raamatu toimetaja on Reesi Sild ja kujundaja Tuuli Aule. Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo kauplustes ning Ajaloomuuseumi ja KUMU muuseumipoodides.

Aastaraamat ilmub Muinsuskaitseameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös ning sel aastal juba neljateistkümnendat korda.