Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju ({{commentsTotal}})

Jaak Joala
Jaak Joala

Idee rajada Tallinna Balti jaama kõrvale monument Jaak Joalale ja Urmas Otile saab teoks pooles ulatuses, kuna Oti lähedased keeldusid mälestusmärgist.

"Suhtlesin nii Jaak Joala kui Urmas Oti lähedastega. Jaak Joala lähedased andsid nõusoleku Joala mälestuse sellisel viisil jäädvustamiseks, Urmas Oti lähedased mitte. Lähedaste soovi tuleb sellisel juhul austada," ütles idee autor, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid kolmapäeval rahvusringhäälingule (ERR).

Idee sai eelmisel nädalal ka Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti toetuse, kes teatas sellest oma kirjas linnapea Taavi Aasale. "Jaak Joala näol oli tegemist silmapaistva laulja ja hinnatud muusikapedagoogiga ning seetõttu ei ole mul kahtlust, et tema isik vääriks sel kujul jäädvustamist. Seetõttu toetan ma Põhja-Tallinna algatust ja teen ettepaneku Balti jaama väljaku ning Vana-Kalamaja tänava projekteerimisel sellega arvestada," kirjutas Kõlvart.

Kaljulaid esitas aprillis Tallinna linnavolikogule ettepaneku püstitada mõne aasta pärast valmivale uuele Balti jaama väljakule monument Jaak Joalale ja Urmas Otile. Ta leidis, et sobiv lahendus oleks pink, millel kaks suurkuju istuvad – sarnaselt kirjanike Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i pingile Tartus.

"Balti jaama väljak saab mõne aasta pärast uue näo. Lähirongide paviljoni ette tuleb kioskite asemele avar plats, mis toob esile nii ajaloolise jaamahoone kui ka panoraamvaate Toompeale. Sama projekti raames uuendatakse Vana-Kalamaja tänav, mis omakorda ühendab Balti jaama väljaku mereäärse promenaadiga. Olen väga kindel, et Urmas Oti ja Jaak Joalaga monument kujuneks fenomenaalselt populaarseks vaatamisväärsuseks ja pildistamise kohaks nii tallinlastele kui Tallinna külalistele," põhjendas Kaljulaid eelmise aasta kevadel oma ideed. Lisaks on tema sõnul oluline ka see, et Ott ja Joala on tänaseni ühteviisi armastatud erineva emakeelega inimeste seas.

Jaak Joala (26.06.1950-25.09.2014) oli üks tunnustatumaid lauljaid nii Eestis kui kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ta tegutses ka muusiku, pedagoogi ja produtsendina. Oma tohutu populaarse saavutas ta 1980ndatel toonase Nõukogude Liidu avarustes, alates 1980. aastate lõpust keskendus täielikult Eesti publikule. Ta mängis ka mitmes mängufilmis.

Urmas Ott (23.04.1955-17.10.2008) oli telesaatejuht ja ajakirjanik, kes sai tuntuks üle toonase Nõukogude Liidu pretsedenditult seitse aastat kestnud saatesarjaga "Teletutvus", milles ta intervjueeris väga tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Ta oli ka mitme raamatu autor.

Toimetaja: Mait Ots



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: