Pole kahtlust, et Neeme Järvi on muusikailma ja kogu muusikaloo üks enim plaadistanud dirigente. See kõik sai toimuda ainult tänu sellele, ja siis, kui Järvi ei elanud ega töötanud enam Nõukogude võimu käskude ja keeldude all, vaid tegutses vaba kunstnikuna läänes. Ta on muusikat salvestanud eelkõige nende orkestritega, mille peadirigendina ta töötas, aga mitte ainult. Plaadistamine tehti tavaliselt pärast seda, kui salvestusplaanis olnud teos oli enne peaproovina ka avalikkuse ees, kontserdil, ära mängitud, muidugi tehti proove mõlemal puhul. Samas salvestas Järvi muusikat ka suurte, pikemale planeeritud sarjade, pm heliloojate kaupa. Eesti maestro kavades on tihtipeale olnud heliloojaid, kes olid vähe tuntud või kelle mõni teos oli unustusse vajunud. Head ning huvitavad plaadid tegid Järvi kunstilisel juhtimisel töötava orkestri märgatavalt tuntumaks, mis hakkas toimima nii orkestri kodus kui rahvusvaheliselt. Mõnigikord sai ilmunud plaadistusest eelreklaam Järvi orkestri ees seisvale kontserditurneele. Iga oma orkestriga oli Neeme Järvil kindel plaan: peab aina rohkem ja paremini ennast näitama, ning ees avanevad muusikamaailma kuulsaimad saalid – ikka plaadid ja reisid, reisid ja plaadid, tähelepanev ja soodne kriitika tagant tõukamas, st tehtud tööd ja saavutusi on märgatud.

"Kui tahad mõne uudse ideega välja tulla, pead selle realiseerimisega alati kiirustama ja ideed võimalikult kaua salajas hoidma, et keegi sinust ette ei jõuaks," ütles Järvi. Chandos on ilmutanud Järviga enam kui 200 CD-d. Teda on palju plaadistanud ka rootsi firma BIS ning sakslaste Deutsche Grammophon. Järvi sõnul läheb teose salvestamisest kuni plaadi ilmumiseni aega keskmiselt aasta.

Eraldi peatükk Järvi tegevuses on Eesti muusika rahvusvaheline tutvustamine. Järvi meenutab, et tundub uskumatuna, aga ta ei saanud kodumaal elades ka eesti muusikat piisavalt ning oma maitse järgi mängida. Mida tuntumaks Järvi ise läänes sai, seda lihtsam oli tal autoriteedina paremaid Eesti lugusid kavadesse panna, sõltumata sellest, missuguse orkestriga. Ka Eesti silmapaistvaima sümfonisti Eduard Tubina rahvusvaheline tuntus algas Neeme Järvi tegevusest ja on kestnud tänaseni. Kurbloolise faktina mäletame, et olles tolleks hetkeks salvestanud vaid ühe sümfooniatest, Sümfoonia nr. 4, lubas Neeme Järvi oma viimases haigevoodis olnud Tubinale plaadistada meistri kõik sümfooniad. Nii ka läks.

Eestis töötades saavutas Järvi meie esindusorkestrile riikliku staatuse. Rohkem polnud enam võimalik, sest poliitilised ja sisulised piirangud-keeludki ning etteheited valitsesid dirigenti okupeeritud sünnimaal. Vabalt otsustada sai ainult siit väljaspool. Nii sai erandliku saavutusena Rootsis Järvi käe all pikka aega tegutsenud Göteborgi sümfooniaorkester (Göteborgs Symfoniker, GSO) kogu kuningriigi esimesena 1997. aastal rahvusorkestri tiitli. GSO-st sai suurüritustel Järvi ajal linna visiitkaart, mis oli midagi enneolematut Göteborgi linna ajaloos, et linna sümfooniaorkester saavutab nii kõrge maine. Kümned ja kümned plaadid salvestati kuulsale firmale Deutsche Grammophon.

Kui Neeme Järvi Nõukogude Eestist koos perega 1980. aasta algul lahkus, oli alanud CD-plaadisalvestuste tehniline läbimurre. Järvi esimesed CD-d ilmusid läänes 1983. aastal. Avaplaat firmale Chandos oli salvestus Carl Maria von Weberi loomingust, samuti aastal 1983, orkester City of Birmingham Symphony Orchestra. 1984. aastal ilmub Järvil juba 13 plaati, neist neli on tehtud firmale Chandos, jäädvustatud heliloojad Nikolai Rimski-Korsakov ja Sergei Prokofjev. Plaadid on sisse mängitud Royal Scottish National Orchestraga, kelle ette Järvi sai ka peadirigendiks juba 1984. aastal. Need ja järgnevad aastad mööduvad dirigendile erakordse vaimustuse ja hooga. Uskumatu produktiivsusega käib koostöö ka Chandosega: kui 1992. aastal ilmus CD Charles Ives'i ja Samuel Barberi loomingust, osutus see Järvile sajandaks(!) plaadiks Chandoselt. Firma tähistas sündmust tseremooniaga Colchesteris Järvile kuldplaadi annetamisega, mille andis üle Chandose asutaja ja peadirektor Brian Couzens. Järvist ilmunud raamatus "Encore!" (kirjastus SE&JS, 2001, lk 313) on avaldatud tollasest pärit tore foto, kus lõbusas vestlushoos on koos Brian Couzens, Järvi kauaaegne tuttav ja tema alatine toetaja, äsja lahkunud Gennadi Roždestvenski ning Neeme Järvi. Couzens lahkus 2015. aastal 82-aastasena.

Väikerahva tippmuusikul, nagu Neeme Järvi, on olnud muusikamaailmas raskem läbi lüüa selle pärast, et maad, mida Järvi esindas, tunti 1980-ndatel veel väga vähe, ka meie kõrgkultuuri kogemus oli ja on ju lühiajalisem. Ent kõikjal, kus Järvi plaatide ja kontsertidega iganes üles on astunud, on ta rõhutanud enda päritolu. Sama hakkasid tegema isa eeskujul ka noored dirigendid Järvid, Paavo ja Kristjan.

Chandose värske koondväljaanne tähistab tagasiulatuvalt ka Neeme Järvi hiljutist juubelisünnipäeva ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Valitud plaadid selles kogumikus on salvestatud aastail 1984–2015. Valikus on ka enim preemiaid võitnud salvestisi.

Missugused heliloojad-autorid on valikus huvilistele kuuldel ning mis orkestritega need on tehtud?

Heliloojad: Prokofjev, Stravinski, Dvořák, R. Strauss, Rahmaninov, Šostakovitš, Brahms, Weber, Kodály, Barber, Tšaikovski, Smetana, Wagner, Halvorsen, Saint-Saëns, Suppé, Ravel, Svendsen, Parry, Walton, Atterberg, Chabrier, Mahler, Busoni, Raff, Suchoň, Fučik, Ibert, J. Strauss II, Skrjabin, Arvo Pärt, Ellington, Still, Heino Eller jt.

Orkestrid (orkestrite nimed originaalist): Royal Scottish National Orchestra, Royal Concertgebouw Orchestra (Amsterdam), London Symphony Orchestra, The Philharmonia (London), Chicago Symphony Orchestra, Detroit Symphony Orchestra, Bergen Philharmonic Orchestra, BBC National Orchestra of Wales, Gothenburg Symphony Orchestra, Orchestre de la Suisse Romande, Estonian National Symphony Orchestra.