Keskaegse kriminulli välja andnud Erkki Koort: loodan ikka, et olen uus Koort, mitte uus Hargla ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juht Erkki Koort andis äsja välja keskaegse kriminulli "Kättemaks Kirumpääl". Koort loodab, et uue Hargla asemel räägitakse ikkagi temast kui uuest Koortist. Samuti avas ta "Ringvaatele", milline üks Kirumpää eestlane aastal 1389 olla võis ja kuidas ta elas.

"Eks ta püüdis kõhu täis saada, kuidagi ülemate-ülemustega hästi läbi saada ja kuna Kanuti aeda polnud sealkandis, siis istus kõrtsis. Kuna mobiili ka polnud, siis kuidagi tuli hakkama saada," kirjeldas Koort.

Kartulit lõuna-eestlased Kirumpääl ei söönud. "Kartulit ei olnud. Naereid, läätsesid, erinevaid putrusid [söid]. Leiba loomulikult. Liha, kui oli. Kala."

Kõrtsis jõid nad enamasti õlut. "Seepärast, et veega oli keskajal selline lugu, et sellest võis hirmsa tõve saada, kuna see oli tavaliselt saastunud ja siis tuli õlut juua, sest see oli puhtam."

Kirumpää kuulus toona Tartu piiskopkonnale, seega valitses seal ametliku usundina katoliku usk. "Aga tol ajajärgul oli tegelikult väga palju veel ka maausku veel, et see katoliku usk täiel määral juurdunud ei olnud."

"Mind paelus eriti see, et kui koolis ajalootunnis õpetati, et Muhu langes, Tartu langes, pärast seda tulnud Jüriööni ei olnud midagi, ja siis pärast seda ei olnud kuni Liivi sõjani ka peaaegu mitte ühtegi sündmust Eesti ajaloos, siis tegelikult Eesti ajalugu on ikka ääretult põnev."

Koorti sõnul on põnev ka see ajajärk, kus ordu ja piiskopid omavahel mõõtu võtsid. "Ja kes need sõjasulased siis olid – need olid ikka suures osas ka maarahva hulgast värvatud, mitte küll rüütelkond, aga sõjasulased ja sellised, kellele see lahing tegelikult toetus."

Koort loodab, et teda Harglaga siiski püsivalt võrdlema ei hakata. "Ma loodan, et ei ole uus Indrek Hargla, vaid on uus Erkki Koort. Midagi, milles inimesed mind ei tunne."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: