Kolm läbivat teemat on müüdid, hing ja loodus, mis väljendavad tolleaegsete kunstnike vaimustust romantilistest jutustustest, inimese sisemaailmast ja loodusmüstikast.

Näituse kuraator Liis Pählapuu sõnas "Aktuaalses kaameras", et me ei oska ise oma looduse ilu sellisel tasandil näha. "See, kuidas meie kunstnikud seda teevad, et nad lähevad nii sügavuti, need on nagu hingemaastikud, nad näevad inimest looduses," ütles ta ja kinnitas, et sedavõrd sügav loodustunnetus ei ole lääne kunstile niivõrd omane.

Kunstnikud tundsid huvi kodumaa muistsete lugude ja rahvakunsti vastu, nii näiteks rändas pärimusradadel Kristjan Raud oma 1935. aasta tööga "Ohver". "See pildijutustus on seotud ühe konkreetse Eesti muistendi või pärimusliku looga, kus maa kõrbes, vett ei olnud, kõik olid rusutud ja siis kogunesid ohvrikivi juurde kolm lesknaist, kes pöördusid loodusesse vaimude poole. Kivi alt hakkas voolama eluandev allikas," selgitas kuraator.

Näitus "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" jääb avatuks 3. veebruarini 2019.