Tõnu Karjatse PÖFFi-komm. PÖFFi viimased päevad
Tänavusel PÖFF-il on jäänud veel viimased päevad, enne kui kinod naasevad oma tavapärase linastuskava juurde.
PÖFFil juba näidatud filme on kinodesse tulemas terve hulk, neist esimeste seas jõuab juba tuleval nädalal levisse Luca Guadagnino uusversioon Dario Argento giallo-klassikast – "Suspiria". See on olnud üks aasta kõmulisemaid filme ja seda on nimetatud isegi paremaks kui algupärandit. Guadagnino "Suspiriat" võib isegi nimetada psühhoanalüütilise meetodi dekonstruktsiooniks horror-võtmes. Kuid "Suspiriast" kuuleb kindlasti lähemalt juba siis, kui film juba kinolevis. Teine PÖFFil menukalt linastuv suurfilm, mis peatselt kinodesse jõuab, on Yorgos Lanthimose "Soosik". Lanthimos on üks tänapäeva põnevamaid režissööre ja tema 18. sajandi Inglismaale paigutuva tegevustikuga "Soosik" on tema üks vaatajasõbralikumaid linatöid. "Soosik" räägib võimumängudest ja ihast võimu järele, mis on läbi põimitud seksuaalsusega. "Soosik" on oma uhke teostusega samuti üks aasta suurfilme, millest tuleb kindlasti rohkem juttu juba siis, kui ta kinodesse jõuab.
Kaader Luca Guadagnino filmist "Suspiria" (2018). Autor: Alessio Bolzoni/Capital Pictures/SCANPIX
Kindlasti ei jõua aga kinodesse kriitikute poolt kohati lausa ülistatud Chang-dong Lee "Põlemine". Tegemist on Lõuna-korea režissööriga, kes on pidanud ka sealse kultuuriministri ametit ja kelle pea kõik eelnevad filmid, mida on viis, on linastunud ka PÖFFil, alates "Peppermint Candyst" (1999). Kaks ja pool tundi kestvat "Põlemist" on kriitikud nimetanud vaikse tulega käivituvaks protsessiks, mis põletab vaataja hinge. "Põlemine" räägib kohmetust maapoisist Young-su'st, kes kohtub juhuslikult oma kunagise kooliõe Hae-mi'ga, kellest on saanud kaunis neiu. Pärast reisi Aafrikasse hakkab Hae-mi läbi käima muretu rikkuri Beniga. See toob aga kaasa ootamatu, kriminaalse pöörde.
"Põlemine" on aeglaselt avanev müsteerium, kus oma saladus on igal kolmiku liikmel. Ligi 80 protsenti ekraaniajast on pühendatud Young-su'le, kelle isa peab kandma vanglakaristust vägivaldse käitumise pärast ja kelle hooldada on ühe mullikaga väike majapidamine. Ehkki Young-su on justkui pidevalt ekraanil, ei pääse vaataja talle lähemale. Young-su karakter ei ole sealjuures midagi keerulist – tegemist on lihtsa maapoisiga, kelle maailmapilt on justkui ta vanemate ja talupoegade klassikuuluvuse läbi kindlaks määratud. Samas igatseb Young-su sellest välja, sest ta salasoov on saada kirjanikuks. Saladusliku ja veetleva Hae-mi saabumine ta ellu annab selleks igatsetud elumuutuseks võimaluse ja omamoodi põhjenduse. Samas ei suuda Young-su hakkama saada muudatustega, mida Hae-mi ja Beni afäär kaasa toob. Chang-dong Lee ei anna vastuseid, mis aitaks toimunus selgust luua, me aimame, kuid ei tea kindlalt, me võrdsustume selles plaanis sisekonfliktides vaevleva Young-su'ga ja üle jääb ainult vaagida, mida teeksid sina.
Vaatamata intrigeerivale sünopsisele ja karakteritele on "Põlemine" üpris keskpärane Aasia indie-film. Müsteeriumisugemetega seisundifilme on Koreast, Hiinast, Jaapanist tulnud varemgi ja Chang-dong Lee näib astuvat juba tuttavates jälgedes. Haruki Murakami novelli järgi vändatud film on rajatud ootusele ja vastandustest tekkivale pingele. Kaks ja pool tundi annab küll võimaluse Young-su maailma sisse elada, kuid sama efekti oleks saavutanud ka veidi lühema ajaga. Filmi karakterid – maapoiss, saladuslik kaunitar ja noor rikkur Sinihabe on samuti üsna trafaretsed tegelaskujud Aasia art house filmides, presenteerides tänapäeva ühiskonna jätkuvat kihistumist ning ületamatut lõhet rikaste ja vaeste vahel. See kõik ei tähenda, et "Põlemise" peaks PÖFFil vahele jätma, seda enam, et Aasia kino meil reeglina kinodes PÖFFist vabal ajal ei näidata.
Kaader filmist "Soosik" ("The Favourite"). Autor: Twentieth Century Fox/ZUMAPRESS.com/SCANPIX
Samuti ei jõua me kinodesse ilmselt Kanada režissööri Quentin Dupieux' uus absurdikomöödia "Ole valvel!". Dupieux' filme on meil varem küll PÖFFil näidatud, "Wrong Cops" (2012) ja "Réalité" (2014) linastusid ka kinolevis. Dupieux' töid iseloomustab üle võlli keeratud satiir, sagedasti on ta satiirinool sihitud võimukandjate või kõrgel positsioonil olevate vastu ja võrdlused Monty Pythoni Flying Circusega polegi väga kaugelt otsitud. "Ole valvel!" räägib mehest, kes on kutsutud politseisse tunnistusi andma seoses mehe surnukeha leidmisega oma maja eest. Ajaline järgnevus on filmis segi pööratud ja tunnistaja ütlusi hakkavad mõjutama temaga jutustamise ajal toimuvad sündmused. Dupieux mängib vaataja ja ka oma tegelastega, režissöör teeb, mis tahab, keegi ei tea, mis järgmisena juhtub. Dupieux' meetod on lihtne – kehtestada mingi olukorra reeglid ja siis, kui need näivad selged olevat, need mingi ootamatu, pealtnäha tühise ekstsessiga kummutada. Sealjuures pole see destruktsioon, vaid lihtsalt uue olukorra kehtestamine, mille reeglid alles kujunemas. Dupieux' filmide juures ongi huvitav see üllatusmoment – mida ta järgmisena teeb, mis nüüd juhtub. Dupieux on seda ootuse petmise võttestikku varasemates filmides ka viimistletumalt arendanud, kuid PÖFF aitab ta tegemistega kursis olla ja see, et põneva lavastajakäekirjaga filmitegija uusi töid Tallinnas näidatakse, on samuti väärtus.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: Klassikaraadio "Delta"