Sõjamuuseumis avati uus Vabadussõja näitus ja ainulaadne relvanäitus ({{commentsTotal}})

Eesti sõjamuuseumis avati esmaspäeval püsiekspositsiooni osana uus Vabadussõja näitus ning Aku Soraineni kogul põhinev ajutine relvanäitus "Sõjast sõjani". Mõlemad näitused on pühendatud Eesti Vabadussõja alguse 100. aastapäevale.

Näitus Vabadussõjast annab ülevaate nii sõja käigust kui ka seal võidelnud inimestest, aga ka relvadest. Näitusel on esmakordselt Eestis pandud välja Vabadusristide täiskomplekt ja eksponeeritakse Vabadussõja-aegselt soomusautolt Toonela pärinevat kergekuulipildujat Vickers, mis pärineb Ville Drevingu kogust, edastas kaitseministeerium.

Relvanäitus "Sõjast sõjani" vaatleb tulirelvade arengut 20. sajandi esimesel poolel. Näituse suurimateks haruldusteks on Kivi Käärik & Ko poolt 1921. aastal Tartus valmistatud 6,35mm püstol ja Soome vintpüss M91/28-30, mis oli üks 80-st Helsingi 1937. aasta laskmise maailmameistrivõistluse relvadest, kui Argentina karika võitsid vabapüssi laskmises eestlased. Rariteet on ka Eesti relvatehase Arsenali sportpüss aastast 1935.

Sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnutsi täiendab Aku Soraineni relvakogul põhinev näitus Vabadussõja näitust ja samuti püsinäituse relvanäitust. "Koos meie püsinäituse relvanäitusega pole ei sõjamuuseumis ega üheski teises Eesti muuseumis olnud eksponeeritud korraga nii palju tulirelvi," ütles Lill.

Eestis tegutsev Soome juurtega advokaat ja relvakollektsionäär Aku Sorainen hakkas relvade vastu huvi tundma juba lapsepõlves. "Mõned relvad pärinevad otse veteranide käest, aga suurem osa pärineb vanematelt Soome kollektsionääridelt, kes on eri aegadel oma kollektsioone realiseerinud. Nii Eesti kui ka Soome Vabadussõdade ajal olid sõjarelvad mõlemas riigis peaaegu sarnased ja valik oli väga kirju, sest relvasid tuli hankida väga erinevatest allikatest," rääkis Sorainen.

Relvanäitus jääb avatuks tuleva aasta 24. veebruarini.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: