1991. aastal, vahetult enne putši, tegi Urmo Raus Pariisi kunstikõrgkooli École nationale supérieure des Beaux-Arts, mille lõpetas 1996. aastal cum laude.

"Sain 91. aastal kooli sisse ja pärast putši õppisin juba Pariisis, ja kodumaale tagasi ei saanudki vahepeal, sest ei olnud viisat," meenutas Raus, kelle sõnul on ta viimase 28 aasta jooksul Eestis viibinud kokku ainult umbes poolteist aastat.

Seekord on tuleku põhjuseks näitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Tegemist on Eesti-Katalaani ühisnäitusega "Eksiil maastikes", kus lisaks Rausi omadele väljas Marta Marce ja Mireya Maso tööd.

Katalaanidega kui rahvaga seob Urmo Rausi ammune isiklik side. "Kui ma läksin Pariisi õppima, oli ettekujutus Prantsusmaast hästi kirev, kujutasin ette, et hallist Nõukogude Liidust tulles on kõik värviline," rääkis Raus. "Tuli aga välja, et kunstnikud ja ka paljud teised inimesed kandsid peamiselt musta ja ka Pariis ise on valdavalt liivakivikarva või üsna hall."

Raus töötas ühes Pariisi ateljees, kuhu saabusid katalaani kunstnikud. "Nad käisid ülivärviliselt riides ja ka maalisid hästi värvirikkalt ning see kõik avaldas mulle tohutult muljet." Sealtpeale jäi teda paljude katalaanidega siduma tihe sõprus.

Mida arvata katalaanide iseseisvuspüüdest? "Käisin noorena Hirve pargis ja mujal Eesti iseseisvussündmustel," lausus Raus. "Kui nüüd küsida sama küsimust paljudelt seal osalenuilt, kellest on saanud riigitegelased, siis nad vastavad: Eesti ametlik seisukoht on selline ja selline. Aga kui nad nüüd oma peaga mõtleksid, siis võiks tuletada meelde, et Nõukogude Liidu ametlik seisukoht oli ka selline, et Eestil ei ole õigust iseseisvusele."

Vaadake töid näituselt, Urmo Rausi varasemaid töid ja kogu vestlust "OP+" saatejuhi Margit Kilumetsaga videost.