Anton Hansen Tammsaare on "Tõe ja õiguse" kolmandast osast pikki lõike maha tõmmanud, redigeerides teksti läti-, saksa- ja soomekeelse tõlke jaoks. Kui keegi oskaks kõiki neid keeli, võiks ta lugeda kolme erinevat "Tõde ja õigust".

Tammsaare majamuuseumi juhatav Maarja Vaino ütleb, et filmi väljatulekul kartis ta, et keegi ei viitsigi enam raamatut lugeda.

"Mina hakkasin üsna alguses, kui film kinodesse tuli, jälgima seda, kas Rahva Raamatu või Apollo raamatumüügi edetabelis "Tõe ja õiguse" raamat kuidagi ilmub sinna toppi. Kahe köitena välja antud "Tõe ja õiguse" esimesed kaks osa on lausa top kümnes. Ja III kuni V osa on samuti päris hästi seal esindatud. Mulle tundub, et see filmi tulek on pannud inimesi raamatut lugema," rõõmustas Vaino.

Ka muuseumi on külastajaid rohkem tulnud, eelkõige veedavad nad nüüd väljapaneku keskel rohkem aega kui varem.

Tallinnas asuvas Raamatukoi antikvariaadis on Tammsaare samuti populaarne. Tema teoseid sinna eriti ei viidagi, aga ära viiakse küll.

"Juurde nagu väga ei toodud, aga osteti küll palju. Hetkel ei ole esimest osa väga alles," ütles raamatupoe müüja Elsa-Maria.

Raamatukogudes on õppeaasta teatud ajal ikka nõudmine kooli kirjandusprogrammi kuuluvate teoste järele. Läänemaa keskraamatukogus on "Tõe ja õiguse" esimese osa koopiatest pooled välja laenutatud. Kuid laenutajad ei tule kõik koolist, paljud on tulnud ka kinost.

"Pärast mõnda seanssi on tulnud täiskasvanud ja küsinud konkreetselt "Tõe ja õiguse" esimest osa, et uuesti läbi lugeda," kinnitas raamatukogus laenutajana töötav Taimi Hein.

Tallinnas Raamatukogus sattus "Aktuaalne kaamera" vastamisi mehega, kes ütles, et tema esivanemad olid kirjaniku ema Ann Hanseni sugulased. Tema pole aga "Tõe ja õiguse" ekraniseeringut veel vaatamas käinud.

"Veel ei ole. Mul on raamatud ka läbi lugemata. Kuigi ma üritan neid, aga noh, mul on kodus palju raamatuid, aga mul ei ole ilukirjandust," tunnistas kirjaniku sugulane Kalmer Saar.